"paljunemislavaks" - 1 õppematerjal

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

nahk 3%, tekstiil 2%, alumiinium 1%, teised materjalid 0,3%. Prügi äraveo ja ladustamise peab korraldama asulates või suuremates punktides kohalik omavalitsus, muidu jäätmete valdaja. Kuni 1960. a.-teni enamus jäätmeid põletati avatud prügilates, kuid sellega kaasnes ressursside raiskamine ja õhureostus (tahm, gaasid, hais). Kuigi nii oli võimalik pikendada prügila eluiga. Lisaks on avatud prügilad paljunemislavaks hiirtele, kärbestele jne. Oli ka ahjusid kuid ilma puhastusseadmeteta. Rahva nõudmisel ja keskkonnakaitse seaduse kohaselt likvideeriti põlevad prügimäed ja sellised ahjud 1960­70. a-teks. Kõige sagedamini kasutatakse jäätmete matmist (hauad). Sellisel juhul prügi lihtsalt kallatakse maa peale ja kaetakse pinnasega. Sellisel juhul on võimalik vältida õhureostust, kuid kaasneb probleem veega, sest ei või täpselt teada, milliseid aineid prügi lagunemisel vabaneb