Geenitehnoloogia arvestus I semester
PCR piirangud – enne kui mingit DNA lõiku paljundada, peame teadma vähemalt
osaliselt selle järjestust (ideaalis kogu ulatuses, et olla kindel praimerite
spetsiifilisuses). Teiseks võib olla teatud tingimustes raske tekitada praimereid, mis
oleks unikaalse järjestusega. Genoomis on palju kordusjärjestui ning vahel on nad
oluliseks segavaks teguriks, kui tahta tekitada praimerit, mis seonduks ainult ühte
kohta genoomis. Kolmandaks piiravaks teguriks on paljundatavte DNA fragmentide
pikkus. Tüüpiliselt on PCR-iga võimalik paljundada 100-10 000 aluspaari pikkuseid
DNA lõike, nii et kui meid huvitav DNA piirkond on sellest pikem, eu saa seda ühe
pika fragmendina taolisel moel amplifitseerida.
PÕHIMÕTE:
Iga tsükkel koosneb kolmest etapist, kus esimesena DNA ahelad denatureeritakse (1
→ 2), seejärel võimaldatakse praimeritel seonduda kindlatele kohtadele DNA ahelal
(2), mis paarduvad komplementaarsuse põhimõttel kummalegi poole kopeeritavat
ala
annaabi.ee 
