Kirjandus- belletristika
Nõnda on jooksmas laulu
Ilus tuline oja
Nii kui valguse allikas
Seisab austatud laulja
Oma venndade keskella
Kärgatab pikne
Ja metsad on vait
Laulja on tõstamas
Oma hääle valamas
Suusta laulu kaste
Ja tema ümber
Vait kui mere kaljud
Rahvad on kuulemaies.
Koidula
Miks sa nutad
Miks sa nutad, lilleke,
Nupud sul täis pisaraid?
Kas sa rasket hingevalu
Hellake ka tunda said
On sull eesti pind ka rääkinud
Vaikne öö sull teada annd
Ennemuistsest rõõmupõlverst
Kadunud õnnest paljatand
Tõsta pead õikekene
Koit on saanud isandaks
Oma terad hiilgavat saadab
Et nad nutu kuivataks
Kui ta lõunavalgust puistab
Üle õitseva eestimaa
Oh kuis tahame tall tänu
Õis siis vastu õhata
annaabi.ee 
