Ma tundsin selle tunde ära: sära. Ma tundsin ka selle tunde. Kuid see juhtus teises ajas, teises filmis. Kui pildistasid paradiisipuid ja mina kõnelesin lindudega. Jah, me magasime koos. Surnuaia garaazis. Basseini riietusruumis. Määndunud, mööndunud majas leinas, piinas ja lootuses toetades teineteist, hoides ja trotsides. Millised uned..! Muuseas: ma armastan sind mu akna all laiub kunklik maastik maakera suurima männimetsaga tihti nähtakse seal sind paljasjalgsena läbi lume tuskamas sume naeratus näol põsed õhetamas Ja siis veel see kirju sitsikleit mis laseb aimata su kauneid rindu muuseas: ma armastan sind Mu truudus on ruudus, kvardraadis Kui sa saja kilomeetri kaugusel hullupööra jooksed lumist künkast alla paljaste päkkade patsudes aga võib-olla armastan hoopis kedagi teist üle kõige armastan su puhaste rikkumata pöidade jälgi lumel Kas oled täna juba armastust sa teeninud? Kas oled armastuse ära teeninud?
Kanuti Gildi hoonega on seotud nii Knud IV kui ka Knud Lavard Kolmandaks Knudi-nimeliseks pühakuks on Knud Lavardi mõrvanud Magnuse poeg Knud Lavard Pühakupäevaks on nuudipäev ehk kanutipäev Algselt peeti seda päeva 7. jaanuaril, pühaku surmapäeval Hiljem viidi see päev üle 25. juulile Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak Ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda Kujutavas kunstis kujutatakse teda kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha Carlo Borromeoga Knud Lavardi lugu Elas u. aastatel 1090 1131 Knud Lavard oli Taani prints ja hiljem Lõuna-Jüütimaa krahv Ta oli abielus Taani printsessi Ingeborgiga Neil oli 4 last Suri 7. jaanuaril Sjællandis Haraldstedi metsas, kus ta mõrvati Kanoniseeriti 1170. aastal Knud IV Knud IV pühakupäev on 19. jaanuaril, eesti rahvakalendris nuudipäeval Ta on Taanimaa kaitsepühak, Tallinnas ka käsitööliste patroon