Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal
mehhanismist kui ka väljavoolu ala reljeefist.
Suurimateks purskekivimite kehadeks on laavavoolud ja laavakatted, mis on
tekkinud vulkaanipurskel välja paisatud või laiali voolanud laava tardumisel. Nad on
suhteliselt õhukesed, mõne kuni mõnesaja meetri paksused, kuid levivad suurel, kuni
tuhandeid km2 hõlmaval pindalal. (1)
Tardkivimite lasumusvorme õnnestub vahetult looduses vaadelda harva nende suurte
mõõtmete ja halva paljanduvuse tõttu. Küll on aga sageli võimalik jälgida tardkivimite
eraldisvorme, mis tekivad kivimkeha lõhestumisel iseloomuliku kujuga plokkideks
jahtumise käigus.
Eraldislõhede teke tuleneb
magma- või laavakeha
osade erineva kiirusega jahtumisest või laialivoolamisest. Tardkivimite
annaabi.ee 
