Seitsmes rahukevad
Mt jäi
koju. Ta tahtsis järele vaadata, mis on mesipuud, mille katuse onu vahetevahel ära tõstab.
Hädavaevu jaksas ta katuse üles tõsta, siis aga kukkus see maha. Mt. pistis käe tarru, ning ehmus,
tundes oma käe all külma noatera. Ta uuris nuga, mässis tagasi paberisse ning pani tarru. Ta sai aru,
et onu sees oli hirm ärapeidetud Saksa täägi pärast, vanaema sees mure riigilaenu maksmise ning
piimanormi pärast, ema sees ahastus suhkru ja palituriide pärast. Tema oli neile lohutus ja
vandetõotus tuleviku käest. Teda nähes pidid nad aimama helgemat tulevikku. Minategelane mattis
Manni maha, rohkem ei ole ta teda näinud. Järgmisel päeval läks mt esimest korda koos emaga
linna. Sinna sõideti bussiga. Pargis muusikat kuuldes mõtles mt taas, et on laps-rahva tulevik. Ema
ostis talle jäätist, kuna mt seda aga varsti ei tahtnud, oli ema õnnelik kui sai selle ise ära süüa. Emal
annaabi.ee 
