isiku võrra, mis on tingitud nii siirdeperioodile iseloomulikust majanduse langusest kui ka
negatiivsest loomulikust iibest ja rändesaldost põhjustatud rahvaarvu kahanemisest (RIP
2008-2013, lk 156).
Majandusliku heaolu ja sissetulekute koha pealt on eestlaste ja venelaste seis võrdlemisi
erinev, millest saab ka eeldada, et sissetulekud peegeldavad sarnaseid erinevusi. TÜ
majandusteaduskonnas tehtud analüüs eestlaste ja mitte-eestlaste palgavahedest aastatel
1989-2005 näitab, et põhjendamata palgavahe etniliste gruppide vahel tekkis Eestis 1990te
alguses, ning 10 aasta jooksul suurenes palgavahe 10-15%-ni eestikeelsete töötajate kasuks,
samas aastatel 2004-2005 on vahe hakanud vähenema (RIP 2008-2013, lk 159).
Lähtudes erinevatest uuringutest, on selge, et eestlastel on paremad võimalused ülemisse
sissetulekukvintiili kuuluda. Sellest tulenevalt on ka vene vähemuse majanduslik olukord
keskmiselt eestlaste omast kehvem
annaabi.ee 
