klvi ja viljapeksumasin lihtsustasid pllutid. prast napoleoni sdasid muutus saksa tstuspealinnaks berliin. majanduslikku arengut takistas riiklik killustatus, puudus tollissteem. 1834 moodustati preisimaa eesvttel saksa tolliliit (18 saksa riiki).krvale ji peamine konkurent austria. 1835 saksamaal avati esimene raudteeliin nrnberg<>frth. 18 ja 19 sajand tihedad tliste vljaastumised(streigid), nende kigus purustati masinaid. palgatlised-ploreteriaat. 1. raudteede avamised: inglismaa 1825; USA 1831; prantsusmaa 1832; saksa 1835; vene 1837; austria 1838; itaalia 1839; soome 1862; eesti 1870. industriaalhiskond-tstuse saavutustele tuginev hiskond. industrialiseerimine-suurtstuse arendamine.
Deebetkaart tavaline pangakaart, mida kasutame sularahaautomaatides. Krediitkaart sellega saame pangast laenu millegi soetamiseks (jrelmaksukaart) Tturg on ssteem, kus toimub tju nudmine ja tju pakkumine. Kui tturg pole tasakaalus, tekib 1. tpuudus ei jtku tkohti, inimesed jvad tta; 2. tjupuudus tkohti on rohkem kui ttegijaid Tandja ettevtja, firmajuht , kes palkab tjudu. Tvtja inimene, kes mb oma tjudu. Tvtjaid on:1. palgatlised 2. vabakutselised 3. ttud Palk tasu ttatud aja eest. Brutopalk vljateenitud ttasu. Netopalk summa, mille inimene saab ktte, millelt on maksud maha vetud. Miinimumpalk ttasu, alla mille tandja maksta ei tohi - 2011.a. on 278.02 Keskmine palk riigi keskmine, mis arvutatakse nii - palgasaajate saadud summa jagatakse palgasaajate arvuga.