Evolutsiooniõpetus
INIMENE
Vanaaegkonna eel ja algusel arenes elu vees. Ka praeguse Eesti alasid kattis sel ajal meri
Paleobalti meri. Ordoviitsiumi ja siluri ajastutel meres elanud vetikatest, ainuraksetest,
käsijalgsetest ning teistest organismidest moodustusid põlevkivi, fosforiit ja lubjakivi. Devoni
lõpust kuni kvaternaari ajastuni puuduvad Eestis aluspõhja kivimid. Sellest ka suur lünk Eesti
paleontoloogilises kroonikas.
Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus elu levis maismaale
(ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal
suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel
lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja
Atlandi ookean.
Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis
valitsesid roomajad