Geoloogia !
milj. aastat tagasi Baltoskandiat katnud laiutise epikontinentaalse merelise
basseini põhjaosaks. Põhjast, idast ja lõunast piiras seda basseini
Fennosarmaatia maismaa (põhjas Balti, lõunas Ukraina kilp). Selle
basseini sügavus ja sedimentatsiooni iseloom sõltusid täielikult aluskorra
ülalnimetatud tektooniliste põhielementide arengust.
Füüsikalis-geograafilised tingimused isegi nii väikese ala piires, nagu seda
on Eesti, olid küllaltki erinevad. Kõige suuremad muutused Eesti
paleogeograafias leidsid aset vendiumi ajastu alguses, kui meie alale
tungis meri ja siluri ning devoni ajastu vahetusel, mil mereline bassein
taandus läände ja Eesti muutus valdavalt mandriliseks.
Kuigi Eesti pealiskorras on mitmeid suuri lünki, pole setete ladestumise
ajutisele katkemisele tavaliselt kaasnenud kihtide lasumuse muutumist
ehk geotektoonilisi liikumisi. Peamiselt on nee olnud mere
transgressioonidest ja regressioonidest (pealetungidest ja taandumistest)
põhjustatud lüngad.