PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MERKUUR Referaat Pärnu 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Nimi......................................................................................................................................... 3 Mõõtmed................................................................................................................................. 3 Vaadeldavus............................................................................................................
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast on 217000...
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Avastamine Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3000a. eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaator...
MERKUUR MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56% Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal NIMI Nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana Kreekas vastas Hermes. VAADELDAVUS Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri ko...
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur ...
Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis...
Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3. Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid iseloomustab suhteliselt väike läbimõõt, aeglane pöörlemine ning väike kaaslaste arv. Hiidplaneetidest erinevad nad eelkõige selle poolest, et koosnevad põhiliselt kividest ja metallidest ning asuvad Päikesele lähemal. N...
Tallinna Ühisgümnaasium Merkuur Referaat Koostaja: Sandra Baranin 9.A klass Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sisukord 1.Merkuur.............................................................................................................................2 2.Nimi.................................................................................................................................. 3 3.Mõõtmed...........................................................................................................................3 4.Pöörlemine........................................................................................................................3 5.Vaadeldavus.....................................................................................................
Kõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on väga hõre - lehtedeta taimed, poolpõõsad, tava-ja turdpüsikud, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast kuivamist), neid tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade is...
annaabi.ee 
