Sisepoliitiline areng 1920.-1930. aastatel
nõrgenemisega.
Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje
tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel.
1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt
asundustalude omanikke.
Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)-
seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada
enamus palamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete
ümberkorralduste kohta.
Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920.a novembris vormiliselt
iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Eestis oli selle tegevus keelatud,
seetõttu olid sunnitud tegutsema põranda all.
Pisirühmitused, nagu Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit,
Rahvuslik Vabameelne Partei.
Esimene põhiseadus.