Orgaaniline keemia II
el e ktronkihi nu m b e r ja s e e j är el alakihi tüüp( mid a m ä r gitak s e va stava täh e g a ).
* s alakiht: o n iga el e ktronkihi e si m e n e alakiht. S e e o n k õig e m a d ala m a e n e r gia g a alakiht va stava s el e ktronkihi s. A s u b vaid ük s k er akujulin e s or bita a
* palakiht: järgn e b s alakihil e alat e s tei s e st el e ktronkihi st. S ell e alakihi e n erig a o n v eid k õr g e m kui s alakihil. palakihil o n 3 por bitaali. n e e d or bita ali
o n piklikud ja s ar n a n e d e s m õ n e v õrra h a ntlite g a. por bitaalid p aikn ev a d o m a v a h el risti.
* dalakiht: tul e b juurd e alat e s kol m a n d a st el e ktronkihi st. S e e o n v e el k õr g e m a e n e r gia g a kui e el mi s e d alakihid. dalakihis a s u b 5 dor bitaali. J a n e e d
v e el k e er u ka m a kuju g a kui por bita alid.
Elektronvalem kirjeldab elektronide paigutust kihtides ja alakihtides