Eksami materialid
Mida suurema rõhu all(paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on seda
plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse(mägiliustikud) või jää suure paksuse
tõttu(mandriliustikud) hakkab jää liikuma - kujuneb jääliustik.
Mägiliustikud ja mandriliustikud
laugel nõlval (1-2 kraadi) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema
vähemalt 60-65m järsu nõlval (45kraadi) piisab liustike liikumiseks juba 1-2m
pakussest kihist
Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike
liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu
meetreid(ka hääbuad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida-
Antarktika liustikud isegi üle 1km
mäestikke kujunavad välisjõud
Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide
kujunemiseni(alpiinne reljeef)