M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
«Jah, tal on isa, aga viimasel ajal pole teda kunagi näha. Ta oli alati purjus ja magas parkali
õues sigade juures: aga aasta otsa või veel kauem pole teda seal nähtud.»
Nad arutasid asja ja pidid mu välja heitma, sest nad ütlesid, et igal poisil peab olema
perekond või keegi, keda tappa, muidu poleks asi teiste suhtes õiglane. Noh, nad ei osanud
midagi välja mõelda; kõik olid nõutud ja istusid vait. Ma pidin peaaegu nutma hakkama; aga
äkki tuli mulle hea mõte ja ma pakkusya neile miss Watsonit, -- nad võisid tappa tema. Kõik
ütlesid:
«Oo, temast jätkub! Asi on korras. Huck võib liikmeks astuda!»
Siis torkas igaüks endale nõelaga sõrme, et saada allkirjaks verd, ja mina tegin paberile oma
märgi.
«Noh,» ütles Ben Rogers, «mis laadi asju salk ajama hakkab?»
«Muudkui röövib ja tapab,» vastas Tom.
«Aga kuhu me läheme röövima? Majadesse -- või lautadesse -- või. . . »
«Lollus
annaabi.ee 
