pakisaadetised saadetis, mille kogukaal ei ületa 99 kg ning mis koosneb maksimaalselt kolmest pisipakist. Vedu ja käitlemine terminalis toimuvad sageli lihtsustatult. Ei pruugita koostada saatedokumente, kogu vajalik informatsioon saadetise kohta kajastub infosüsteemides ja saadetise markeeringul. pisipakid saadetis, mille kogukaal ei ületa 35 kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust. Pisipaki pakkeühiku (veopakend, pakkeüksus) pikkus ei ületa kaht meetrit ja pikkus pluss ümbermõõt ei ületa kolme meetrit. ii. Turuga seotud tegurid iii. Klienditeenindusega seotud tegurid, sh teenindustaseme näitajad Transpordilogistika funktsioonid i. Kauba liikumistee kujundamine Marsruut veeremi teekond veol algpunktist lõpppunkti ring lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti
ehk bokstreileriks Millist treilerit nimetatakse megatreileriks? Eurotreilerist kõrgemat (3m) ja väiksema läbimõõduga ratastega poolhaagist Veovahendite arengusuunad maanteetranspordis on lastiruum suuremaks, kütusekulu väiksemaks Millist veost loetakse veolepingu mõistes eriveoseks? Veost, mis kardab külmumist Kuidas nimetatakse üldjuhul veose osa, mille üle võtab vedaja vastutuse veoprotsessis? Pakkeüksus Netokaal on kauba kaal ilma pakendita Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos teiste kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides? Grupikaup ehk tükikaup Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis koosneb käsitsi laaditavatest pisipakkidest? Pakisaadetis Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mis võtab enda alla kogu kasutatava lastiruumi ja mida ei konsolideerita muude saadetistega? Täiskoorem
Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt pakendatud transordisõbralikku asendisse nii, et see võimaldab saadetise kinnitamist kaubaruumis ning kindlustab kauba säilimise veol. Kui kaubad on alustel (EUR, FIN, muu), peavad need olema kiletatud; kastides kauba puhul peavad kastid olema terved, piisavalt tugevad ning teibitud; muul kujul saadetava kauba puhul peab pakkeüksuste pakend olema igal juhul terve ja võimaldama kauba laadimist. Kõikidel juhtudel peab iga pakkeüksus olema eraldi markeeritud. Kauba korrektne markeerimine mõjutab oluliselt saadetise liikumise kiirust, seda just eriti vaheladudes. Lisaks hoiab see ära kauba võimaliku kahjustumise ja kadumise. Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt markeeritud. Veopakendil peavad olema märgitud järgmised andmed: saatja ja tema aadress, saaja ja tema aadress, erikäsitlust nõudvate kaupade puhul rahvusvaheliselt
detaline (kõik teemad lahtikirjutatud korralikult ja täpselt) Olulised mõlema puhul: Millal tingimused jõustuvad? Lepingu objekt? Tarneaeg? Milline Incoterm? Kvaliteet? Hind? Makseviis? Garantii ja reklamatsioonid? Konfidentsiaalsus? Lõpetamine? Trahvid? Erimeelsused? Kontaktisikud? Koostöö? Tooteinfo ostutellimusel peab sisaldama: toote artiklikood, toote artikli nimetus, toote tegelik laosaldo, toote vaba, broneeringuteta laosaldo, toote pakkeüksus, tarneaeg, tellimuspunkt, standard- või ostuhind, allahindluse tingimused, tarnetingimused, tarneklausel Koguse info ostutellimusel: tooteartikli nimetus, tooteartikli kood, tellitav kogus, toote ühik, hind, mis oli antud pakkumisel (vajadusel), tellimuse maksumus (vajadusel), pakkeüksuse tüüp, pakkeüksuste arv, täiendav tooteinfo (vajadusel). > Tarnija andmed ostutellimusel: tarnijaettevõtte nimi, tarnijaettevõtte aadress,
toimetamiseks kohale seda kahjustamata. Kaubaaluste käsitlemine veoprotsessis on mitu korda efektiivsem kui lahtise mahukauba laadimine. Pakkimine kui toiming koosneb enamasti kahest osatoimingust pakendi muutmisest kompaktseks ja tihedaks ning selle fikseerimisest pakkematerjaliga (pakkekile või pakkelindiga). Pärast komplekteerimist tuleb hulgipakenditest kaubaalusel või jaepakenditest pappkarbis moo- dustada kompaktne pakkeüksus. Hulgipakendid seatakse kaubaalusele nii, et nende vahele jääks võimalikult vähe vaba ruumi. Juhul kui pakendid ei püsi alusel koos, tuleks need pakkekilesse mähkimise ajaks kinnitada üksteise külge pakketeibiga. 282 11 Kauba käitlemine Peenkauba pakkimisel kartongist karpi on oluline, et kergestipurunevad ja õrna käsitse- mist vajavad tooted oleksid pakitud eraldi purunemise eest kaitsva materjali, näiteks mullkilega.
25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega ühistranspordiskeem suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine kaubaveo eripärad linnades 26. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa? tarne saadetis pakend pakkeüksus 27. Ekspedeerimine ei hõlma kauba tollivormistamise korraldamist kauba ostu-müügi tehingu teostamist kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist kauba kindlustamise korraldamist 28. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? marsruutide optimeerimine tühisõitude vähendamine saadetiste konsolideerimine laadimiste kiirendamine 29. Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
Pisipakiks loetakse saadetist, mille kogukaal ei ületa 35 kg ja mis koosneb ühest pakkeühi- kust. Pisipaki pakkeühiku pikkus ei ületa kaht meetrit ja pikkus pluss ümbermõõt ei ületa kolme meetrit. • Pakkeüksus Enamasti koosneb veos mitmest terminalis või laos eraldi käsitsemist vajavast ühikust. Nendeks võivad olla kaubaalused, kastid, karbid, vaadid jms. Pakkeüksus ehk pakkeühik on kompaktseks muudetud pakkematerjalide abil kaitstud veose osa, mis vajab käitlemise protsessis üldjuhul eral-
25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega ühistranspordiskeem suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine kaubaveo eripärad linnades 26. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa? tarne saadetis pakend pakkeüksus 27. Ekspedeerimine ei hõlma kauba tollivormistamise korraldamist kauba ostu-müügi tehingu teostamist kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist kauba kindlustamise korraldamist 28. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? marsruutide optimeerimine tühisõitude vähendamine saadetiste konsolideerimine laadimiste kiirendamine 29. Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega ühistranspordiskeem suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine kaubaveo eripärad linnades 26. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa? tarne saadetis pakend pakkeüksus 104 27. Ekspedeerimine ei hõlma kauba tollivormistamise korraldamist kauba ostu-müügi tehingu teostamist kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist kauba kindlustamise korraldamist 28. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? marsruutide optimeerimine tühisõitude vähendamine saadetiste konsolideerimine