Linnriigist Vahemere isandaks-Rooma vallutused vabariigi ajal
minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava
Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org.
Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid
olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr.
Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga
kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma
huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et
ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning
jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt.
Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallide
lähenedes lahkusid roomlased linnast ja kohale jäi 80 vana senaatorit, kes otsustasid
end ohverdada jumalatele, et nad saadaksid võidu Rooma relvadele
annaabi.ee 
