Aforismid
oli aeg, et sinu külma südame pale lõpuks välja tuli . aga tea, et jääd alatiseks mu mällu ja
oled alati see kellest räägin oli kord.. aeg mil olin õnnelik ..
arvasin et meid ei lahuta miski . hetkeni kui su mask sai paljastatud . nüüd lehvitan viimast
korda sulle käega . missest, et valan sellepärast pisaraid, missest, et jään igatsema sind ja
aega mil olime ainult meie koos.. lahedad .
See oli midagi kirjeldamatut, see oli midagi päikese paistelist kuni ilmusid vihmapilved ja
meid lahutasid.
Ma ei jää sind mäletama selle viimase tüliga.. mäletan sind nagu parimat sõbrannat kuid ainult
mäletan.. minevikku.
Ma ei pruugi mäletada täpselt, mida sa ütlesid, või tegid, aga ma ei unusta kunagi, kuidas ma
ennast koos sinuga tundsin kuna arvasin et oled mu sõbranna ! Seda kõike nimetan ma väärt
ajaks, sest on mida meenutada !
ma arvasin et sa oled mu sõber , kuid sa valetasid
POISID.