toodavad igasuguseid tarbeasju, põllumajandus, mis toodab meile toiduaineid kõik need tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Selle ära hoidmiseks aga võiksid inimesed rohkem liikuda jala või jalgratastega ning kokku hoida elektrit, näiteks toast väljudes tule kustutada. Paljud inimesed arvavad, et kõige suuremaks põhjuseks ongi just ees pool mainitud autode heitgaasid, kuid tegelikult mitte... Ühest kohast kuulsin, et tegelikult õhku paiskuvast CO2 hulgast moodustab inimtegevus ainult 1%. Enamus sellest pidavat olema loomadelt. Loomade heitgaasid. Aga tegelt miks ei võiks olla see tõene? Iga inimese kohta on maailmas mitu siga ja mitu lehma ning see ongi juba natuke lähemal selle väite tõesusele. Just hiljaaegu tulin ma ühele mõttele... miks ei võiks olla ka majade katused globaalse soojenemise põhjusteks? Nimelt, üha enam pannakse majadele plekkkatuseid, millelt peegeldub väga palju valgust tagasi atmosfääri
Täielikult hävinud turbasamblaga rabades peatub omakorda süsiniku sidumine, küll aga jätkub turbasammalde lagunemine pindmises kihis vähemalt sama intensiivsusega, nagu see toimub loomulikus olukorras (enne saastet). Seega on need rabad muutunud süsinikdioksiidi allikaks, mitte sidujaks. Antud näite näol lisandub leelissaaste tõttu atmosfääri omakorda süsinikdioksiidi, mis moodustab ligikaudu 1% Narva elektrijaamadest õhku paiskuvast kogusest aastas (Kaasik et al 2003). 19 Mõju on samuti ka taimekoosluste liigilisele koosseisule toitainete sissekande näol (Degtjarenko 2010: 3). Toitainete sissekanne (näiteks lämmastiku) põhjustab mineraalmaaliikide invasiooni ja mitmete kooslusele iseloomulike liikide taandumist taimedevahelise konkurentsi tõttu (Kaasik et al 2003). Seda on täheldatud enamasti nende
annaabi.ee 
