paljud pimedad seda siiski ei tee. Niisiis ilma lugemata saab maailmas hakkama. Kuid me kasutame lugemist pea igapäev. Siiski on mul veel küsimusi lugemise kohta. Kas koolis peaks nii palju kohustuslikku kirjandust lugema või mitte? Paljud ütlevad ,et koolis ei ole vaja nii palju lugeda. Ma nõustun nendega, kuid ma pean neile ka vastu vaidlema ,sest lõpueksam tuleb kõigil kirjutada. Ja kuidas sa muidu kirjutama õpid kui sa ei ole midagi lugenud. Raamatutest õppid kuidas lauseid paikudada, kuidas sõnastada lause paremini, jpm. Aga siiski nii palju lugemist koolis, saaks aru et iga veerand üks raama. Kahjuks sellist lõbu meile ei pakkuta. Üks vanimaid raamatud on säilinud Sumeri riigi ajast. Raamat oli kirjutatud kiilkirjaga savitahvlile. See näitab, et lugemis oskus on väga iidne. Niisiis, see oli lühike vastus küsimusele kas lugemist on vaja või ei ole vaja? Inimesed jäävad selle küsimuse üle veel kauaks arutama.
saksamaa nsvl-i ründama. Sain teada et juunis 40 ründas nsvl eestit, lätit ja leedud. Saksamaa pidi ennem jugoslaavia vallutama kui ründas venemaad. Eesti II Maailmasõjas 16.01.2013 28.08.1939- Eesti oli nõugukude liidu mõju svääris 28.09.1939- Nõukogude liit sõlmis eestiga vastastiku abi pakt, neli kohta kuhu paigutati nõukogude väed: saaremaa, hiiumaa, rapla ja paldiski. 16.06.1940- nõukogute liit esitas eestile ultimaatiumi et tema juurde sõdureid ja ise tahtsid paikudada kuhu tahtsid ja valitsus pidi välja vahetuma. 17.06.1940- Laidoner pidi vastama ultimaatiumile, pidi ütlema et valitsus on nõus, nõukogute lii okupeeris Eesti, narva diktaat. 19.06.1940- žadnov saabus tallinna uue valitsuse inimeste nimetega. 21.06.1940- juunipööre st vahetati välja valitsus, uue valitsuse juht Johannes Vares Barbarus 14-15.07.1940- viidi läbi valimised. 21.07.19440- tuli kasutuseke uus riigi volikogu, eesti esitas palve liituta NSV- ga, kuulutati Eesti ENSV-ks 6
annaabi.ee 
