Kasvuhooneefeti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsinikdioksiidi suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Nn inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil ja tõusis hüppeliselt 20. sajandi 50ndatel aastatel. Aalikad: http://eprints.tktk.ee/128/2/paikesekiirgus/pikesekiirguse_neeldumine_atmosfris.html http://www.envir.ee/1172260 http://www.envir.ee/1147506 http://koolielu.ee/waramu/view/1-77615286-1275-40b2-8323-ee03b1e86901
(1,5tuhandikkumaailmamerest);Maht 21600km. hudroehitiste ehitamine voi laiendamine; Rannale ehitamine, (1,5sajatuhandikkumaailmamerest), kusjuures vaiksem kui rannast pinnase voi kivide eemaldamine; Ukskoik, millisel viisil maailma suurimal mageveekogul Baikali jarvel; Keskmine rannajoone muutmine; Kiirlaevalained. Laanemer ehudroloogiat sugavus on 52-55 m, maksimaalne 459 m Landsorti suvikus; kujundavad tegurid: Kliima(paikesekiirgus, ohutemperatuur, Kuigikoguvesikondasubparasvootmes, on temaeriregioonides sademed, auramine, tuul); Sissevooljogedest; klimaatilised tingimused usna erinevad. Laanemeri on uks enam Veevahetusookeaniga (Pohjamerega); Laanemere jogede voolu uuritud meresid maailmas;Laanemeri on uhendatud Pohjamerega mojutab oluliselt lume kevadine sulamine, mistottu Soome lahe
parimal viisil ära kasutada. Niisuguseid arhitektuuripõhimõtteid kasutati juba inimasustuste rajamisest alates, selle näiteid võib näha maal ja vanemates linnaosades. Näiteks Eesti vanadel taluhoonetel oli põhjaküljel kõige vähem aknaid või puudusid need seal üldse. Hoone põhjaküljele ei paigutatud kunagi välisust, sahver piirnes reeglina hoone põhjaseinaga jms. Kui paikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele paikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Paikese tekitatav soojus põhjustab ohu liikumist. Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist: • valged seinad peegeldavad soojust kõige enam. Nii näiteks on traditsioonilise ehitised Lõuna-Euroopas valged, et vahendada paikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist suvel; • tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem. Selleks, et puuda rohkem soojust
tavalisest kuivem. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. · Kliima ja selle klassifitseerimise alused Kliima maalahedase atmosfaari iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas voi piirkonnas Kliima klassifitseerimise alused: Termiline reziim (ohutemperatuuri keskmine tase, selle aastane ja ööpaevane kaik) Niiskusreziim (keskmine sademete hulk ja selle sesoonne varieeruvus) · Peamised kliimat kujundavad tegurid Paikesekiirgus ja selle ebauhtlane jaotumine maakeral Maa aluspinna erinevused (ookeani pind voi maismaa, reljeef, taimkate, mandrijaa jne.) Atmosfaari uldine tsirkulatsioon · Iseloomustada jargmisi sademetepiirkondi: niiske lahistroopika, kesklaiuste laanerannik, kesklaiuste uleminekuvoond, Arktika ja polaarkorbed niiske lahistroopika- 1000-1500 mm, mereline troopiline ÕM suvel kesklaiuste laanerannik--ule 1000 mm, mereline polaarne ÕM kesklaiuste uleminekuvöönd-500-1000mm mereline polaarne,
annaabi.ee 
