Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Päikeseenergia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
päikeseenergia, paneelid, päikesepaneel, päikesepaneelid, päikesepatarei, päikesekollektor, päikesekiirgus, päikeseelektrijaam, valgustus, metall, taastuvenergia, kasvuhoonegaase, anette, inimkond, tarbevee, joogivee, valgusenergiat, vati, kilega, ülekandmiseks, vedelikule, tasapinnaline, vasest, salvestada, peeglid, tipus, soojusvaheti, turbiiniOrgaaniliste kütuste kättesaadavus ja resurssid vähenevad ning siit tulenevalt nende hind tõuseb täna ja tulevikus. See annab võimaluse päikeseenergial tulevikus edukalt konkureerida teiste kütuste liikidega. Viimasel ajal on päikeseenergiaelektrienergia tootmisel kasutusele võetud uusi tegnoloogiaid ja effektiivseid materjale, mis omakorda võimaldavad päikesepaneelidel töötavate elektritootmislahendustele tehtavate investeeringute tasuvusaega vähendada. Taastuvenergia on olnud vimastel aastatel kõige kiirema arenguga enegiatootmise valdkond ja jätkusuutlik ka tulevikus. Keskmine energiakogus, mis päikeselt maapinnale jõuab, on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ka Eestis ollakse huvitatud päikesepaneelide arengust. Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si)
hind on praegune Eesti kodutarbija päevane elektritariif, siis Eestis läheks sellise paneeli äratasumiseks aega pisut kauem kui kolm aastat. CrystalCleari idee seisneb kasutatava polükristalse ränikihi paksuses, see on vaid 120-160 mikronit, praegu toodetavate paneelide puhul on see näitaja 180-200 mikronit. Siiski saab CrystalCleari puhul rääkida alles uuringutefaasi lõpust, seeriatootmisse võivad uued paneelid jõuda viie kuni seitsme aastaga. CrystalClear sai oma projekti 28 miljoni euro suurusest eelarvest rohkem kui poole (16 miljonit eurot) Euroopa Liidu teadusrahast. Kui õnnestuks kinni püüda kogu päikeselt maapinnale jõudev energia, võiks pooleteise tunni päikesepaistega tagada maakera aastase energiavajaduse. Paraku kuulub selline idee ulme valdkonda. Ekspertide hinnangul võib hetkel tuumaenergia arendamist kindlalt vältiv Saksamaa
Sellest 1/5...1/4 oleks tõenäoliselt kasutatav PV paneelide (photovoltaic) paigaldamiseks. Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2.
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega
ostuhind ja väga keerukas üldvõrguga liitumise protsess eraisikule kui väikesele tootjale. Soomes näiteks on võimalik lihtsustatud korras väikeste päikese- ja tuuleenergia süsteemide liitmine võrguinverteriga üldvõrku. Saksamaal makstakse hoone katusel asuva kuni 30kW võimsusega PV paneelide võrku ühendatud süsteemi puhul kuni 0,33 /kWh ja Tsehhis 0,47 /kWh. Eestis makstakse päikeseenergiast toodetud elektri eest täna 0.09 /kWh. Eestis taastuvenergia tänaste ostuhindade puhul oleks võrku ühendatud süsteemi tasuvus ca 30a ja Eesti päikesega ning Saksamaa hindadega ca 10a. Päikesepaneelide elueaks loetakse 25-30 aastat. Täna on Eestis päikeseenergia kasutamine elektri tootmise eesmärgil valdav majapidamistes, kus üldvõrguga liitumine pole võimalik (n Eesti väikesaared) või on see liialt kallis (alajaam asub mitme km kaugusel), samuti väikeste autonoomsete süsteemide puhul (valveseadmed, veebikaamerad,
Soojusenergia Hanka Merila Karolin Pallo MY15 Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Eelised Eelised ● Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ● Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ● Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ● Küllaltki madalad hoolduskulud ● Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku
1.PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on siiamaani olnud elektrienergia tootmine. Elektrit tootvate päikesepaneelide (pilt 1) tööpõhimõte seisneb peamiselt pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Covertech Invest'i elektrivoolu tekitavad PV (photo- voltaic) paneelid võimaldavad genereerida võimsust kuni 185 W. Paneelid on enamasti konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis eraldi tekitavad võimsust ca 5 W. Suurema võimsuse saavutamiseks ühendatakse mitu paneeli omavahel, olenevalt konkreetsest vajadusest. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning automaatikaga, mida on võimalik juhtida otse puldist või distantsilt, näiteks mobiiltelefoniga. Tarbijateni jõuabki vool akude kaudu. Soojusenergiat tootvate paneelide tööpõhimõte on aga erinev. Päikesevalgus tekitab
majakates, raudtee ülesõitudel ja kodumajapidamistes, kus tavaenergiavõrku ühendamine poleks end ära tasunud. 1982. aastal ehitas Paul MacCrady esimese päikeseenergiat kasutava lennuki (The Solar Callenger), millega ta lendas Prantsusmaalt üle kanali Inglismaale. Lennukil oli üle 16 000 PV-paneeli, mis olid asetatud lennuki tiibadele. 2000. aasta teisel poolel hakati CO2 emissiooni vähendamiseks toetama taastuvenergia tootmist ja kasutamist. Lõuna – Euroopas muutus massiliseks 30 kW võrguühendusega PV süsteemide lisamine hoonete katusele. Suurimaks päikeseenergia arendajaks sai Saksamaa. Eesti esimene tõsiselt võetav PV elektri kasutaja oli Veeteede Amet, mis varustas 1990. aastate lõpus PV-paneelidega meremärke ja tuletorne. Kuidas valmib päikesepaneel? 1. Paneelide kallimaid komponente kohapeal ei toodeta, need tuuakse Lõuna-Koreast ja Taiwanist. 2
annaabi.ee 
