avastatav umbekasvamise tunnuste jrgi. c) oks mille puit on tielikult mdanenud roostepruuni vi valkjashalli pehmeks pudedaks massiks. d) oks mille pehke mdanik hlmab "le" 1/3 oksa likepinnast 16)skitseeri heklge eksentriline kasv 17)kirjelda salmilist puitu. 18)nimet. puidu kiudede ebakorraprast ksteisest lbi pimuvat kasvu. 19)skitseeri kakstvi. 20)millistel p.liikidel on omadus tve, okste kge kasvatada pahku. kask,vaher, saar. 21)mispidi ahenevad klmalhe oma ssilhe. klmalhe- kulgeb pikkitve, ssilhe- ssist koorepoole. 21)nim kolm peamist marrastuse tekitajad. Loomad, raidurid, tormid. 22) mis mdanik on kige kardetavam. tvemdanik ehk nn punamdanik. 23) mis seeneniidud ei s puidu rakuseinud vaid lbivad raku seinu pooride kaudu siniseen 24)tida lngad: seente aremenmine olenevalt temp. suurema hulga puidele kahjulike seente madalam temp. ..... ( ) krgem .... (45)
Nii nuumatud rasvikud muutuvad valgeteks ja tihketeks. Rasvikuga saab püüda suuri karplasi (kalapeedia.ee). (http://www.seemnemaailm.ee/gal/details.php? image_id=127&sessionid=facff0a3049db5d0402bb2b7b76fd5d7) Joonis 6 Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) 6. Ohud ja vaenlased Mardikate seltsil üldse esinevad keerukad suhted taimedega. See seisneb selles, et mõnedel vastsetel on võime stimuleerida taimekudede kasvu ning moodustada pahku. Kaitseks vaenlaste vastu on neil tugev kate ning sageli ka välja kujunenud varjevärvus. Esinevad ka biokeemilised kaitsevahendid-mürgised, ebameeldiva lõhnaga. Neil, kel pole efektiivsemaid kaitsevahendeid, langevad ärrituse korral sokiseisundisse, suruvad tundlad ja jalad vastu keha ja langevad alla (H.Remm.1984). Vaenlasteks on erinevad linnud ja teised putuktoidulised. Näiteks Rohuneppi (Gallinago media) toidulauale kuuluvad erinevate mardikate vastsed (www.Looduspilt.ee). 7
igas grammis samblas 23-43 nematoodi, 1g mullal keraheina juurte ümber 13-16, lubika juurte ümber kuni 30, juurtes kuni 60 ja maapealsetes osades 71-81 isendit substraadi grammi kohta. Esinevad põhiliselt ektoparasiidid, eriti perekond Rotylenchus, aga ka rõngümarussid 3 (Cricco, Nematidae) ja kiduusiis (Heteroderidae). On levinud ristiku-kiduuss (Heterodera trifolii), samuti mitmed pahku esile kutsuvad ingerjad (Anguina). Katsete tulemusel on selgunud, et kui on üritatud puisniite väetada, suureneb oluliselt ristiku-kiduussi arvukus. (Kukk, Kull 1997) Limuste esinemise kohta Eesti puisniitudel on tehtud ainult üksikuid määranguid. On leitud järgmisi liike: sile-valgetigu (Vallonia pulchella), põõsatigu (Bradybaena fruticum), karustigu (Trichia hispida), hall teetigu (Arion circumscriptus), kolane teetigu (A. subfuscus),
annaabi.ee 
