15. Kuidas algas inimese areng? Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi. Inimese ja inimahvi eellane- australopiteek- osav inimene- püstine inimene- tark inimene- neandertallane- tänapäeva inimene 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteeke e lõunaahv: elasid 4-2 milj. a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homo habilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld, pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu Tark Inimene e homo sapiens: aju suurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja
15. Kuidas algas inimese areng? Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi. Inimese ja inimahvi eellane- australopiteek- osav inimene- püstineinimene- tark inimene- neandertallane- tänapäeva inimene 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteeke e lõunaahv: elasid 4-2 milj. a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homohabilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld, pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu Tark Inimene e homo sapiens: ajusuurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja vee varumine, peenemad tööriistad
Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge
annaabi.ee 
