Olustvere mõis Mõis rajati oletatavalt 16. sajandi keskel.1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi.Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed - mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad
sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema ajast. 1903.aastal valmis Ingise stiilis uhke mõisahäärber.Projekti autoriks oli tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson.Põhiolemuselt on see kahekorruseline ja ebasümmeetriliselt liigendatud. Kõrge
b. Tõene. c. Rapla maakonnas on 1 linn. d. Rapla maakonnas on 34 999 elanikku. e. Tõene. f. Rapla vallas on 7 rüütlimõisa. g. Varbola linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Juuru alevikus. i. Tõene. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Pahkla Suurkivi. 2. Lüngad a. Haimre park ja kabel. b. Linnaaluste küla on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on Harjumaa vapp. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - Järvakandi. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad Kuimetsas. f
lubab kohalikel omavalitsustel luua kaitsealasid, kuid see pole mõeldud karjääride blokeerimise kohta. Tamkivi leidis kogu olukorras vastuolu, kus keskkonnaministeerium peab ühelt poolt loodust ja loodusvarasid kaitsma ning teiselt poolt kaevanduslube väljastama (Käärt 2008) Kaitsealade loomine Karstialade kaitseks on neli valda üritanud juba mitu aastat kaitsealasid luua. Kohila vald moodustas aastal 2010 planeeritud paekarjääri piirkonda Pahkla maastikukaitseala, kus kavatseb kaevandama hakata Kiirkandur, kes vaidlustas otsuse kohtus. Kohila valla keskkonnanõunik Ingrid Võrno rääkis, et Pahkla maastikukaitseala eesmärk on karstiala veereziimi, looduslike ja poollooduslike koosluste ning ohustatud liikide elupaikade säilitamine. Kiili vald plaanib moodustada Kurevere maastikukaitseala ning vastav otsus võetakse ilmselt vastu sel aastal. Kuigi sinna lubjakivikarjääri ei planeerita, on vallavanem Tarmo Vaigu sõnul
20. Pr Paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne 21. Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt 22. Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne 23. Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 24. Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid 25. Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüse, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana) 26. Härra Palmeos maastikumaalija, portretist, joonstamise õpetaja 27
Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad identiteediväärtust. Maastikule antav hinnang sõltub suuresti sellest, kas hindaja tunneb, et maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte. 5. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad
Kui esmased vajadused on rahuldatud ja inimene otsustab antud paika elama jääda, hakkab ta ümbrust kriitiliselt hindama. Identiteediväärtus on vaimne väärtus. Inimese identiteet on paljus seotud mingite kindlate paikade või maastikega. 23. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Kohalike meelest on Viljandimaal kuus eriti kaunist paika: 1. KarksiNuia ümbrus, 2. Viljandi järv ja lossimäed, Rapla maakonna väärtuslikud maastikud 1. Pahkla 2. Keila jõgi 3. Hageri 24. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumusteri roll mitmekesisuse kujunemisel. Maastiku mitmekesisus peegeldub Maastikutüüpide mitmekesisus Eestis maastikumustris, mille määrab ära eelkõige: tuleneb mitmetest teguritest: ·maastikutüüpide arv looduslike tingimuste mitmekesisusest;
Pr paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt, Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 Weseler/Kiks saksa k õp, pensionile II osa ( 11klass) Krafft kõhn, päevitunud, nudipäine Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüde, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana),
nühkida püüdis, ning kus esimeses klassis leidis aset ka tema esimene armumine kolmanda klassi Innasse, kellele ta hulganisti ,,Ma armastan sind" sõnumiga kirjakesi saatis. Pärast järjekordset kolimist kooliaasta lõpus oli armastusel lõpp. (Ibid, 12-13) 6 21. septembril 1968 sündis Urmase õde Siiri. Ema mees läks tööle Keila-Joale ning ema kolis lastega vanaema juurde Kopelmanni. Vanaema töötas tollal juhatajana Pahkla raamatukogus, kus Urmas temaga kaasas käis. Raamatukogu taga oli tiik ning kui ühel päeval poiss äkki kadunud oli, kartis vanaema halvimat. Tiigi ääres ei märganud vanaema midagi, kuid kuulis ühel hetkel saalist klaverimängu. Mängijateks olid neljal käel Urmas ja kahekümneaastane tütarlaps Viive, kes poisi väga head muusikalist kuulmist kiitis. (Kahro 2000, lk 13-14) Varsti koliti isa juurde Keila-Joale Meremõisa mesilasse. Seal õppis Urmas loodust jälgima hulkus
hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas. Kolmas salk rüüstas aktiivselt Harjumaa Jõelähtme, Raasiku ja Peningi vallas. Harjumaal hävis 70 mõisahoonet: Kohila, Pahkla, Tohisoo, Kostivere, Kehtna, Järlepa, Jägala, Lohu, Seli, Ingliste mõis, Raasiku, Haljava, Vaida, Ravila, Atla, Kaiu, Kuimetsa, Hagudi, Tuhala, Kaiu, Kostivere mõis jt; Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu, Mõraste, Jädivere, Luiste;
annaabi.ee 
