Ranniksekvoia
puudumise tõttu roheline, kuid emapuu toidab ja kasvatab oma juurestiku kaudu noori puid sellisena
palju aastaid ning üsna suurte mõõtmeteni. Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid,
kui puu maha raiuda. Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes
üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu.
Seemned satuvad harva viljakale pinnasele, sest maapind on kaetud okaste ja lehtedega; ainult
tulekahjud ja üleujutused loovad neile soodsad tingimused.
Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad.
Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30...65
kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California keskosast kuni Oregoni piirini. Vahetu
ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane.
Suurem osa levialast jääb merepinnast kõrgusele 30...750 meetrit, kuid harvemini kasvab
ranniksekvoia ka meretasapinnal või kuni 920 meetri kõrgusel