Loovtöö ilmavaatlus
sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki.
Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355
mm.
2.3. Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis
Tuul on õhuosakeste liikumine atmosfääris. Tuult klassifitseeritakse selle asukoha,
kiiruse, põhjustajate ja efekti põhjal. Lühiajalisi tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse
7
puhanguteks ning pikemalt (umbes üks minut) kestvaid tuule kiiruse tõusmisi
nimetatakse pagideks. Sõltuvalt tuule tugevusest on püsivatel tuultel erinevad
nimetused: briis, torm, orkaan ja taifuun. Tuul on põhjustatud rõhkude erinevusest.
Keskmiseks tuule kiiruseks loetakse 10 minuti tuule kiiruse (aritmeetilist) keskmist.
Erinevatest ilmakaartest puhuvate tuulte korduvuse näitlikuks esitamiseks kasutatakse
tuulteroosi. Tuule suuna mõõtmise vahendiks on tuulelipp. Tuule suunda väljendatakse
kraadides või ilmakaartes.
Tuulepuhang ehk iil on äkiline tuule kiiruse tugevnemine