M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
leivapäts mu lähedale tuleb, õngitsen selle välja. Läksin saare Illinoisi-poolsele kaldale
vaatama, kas mul veab, ega pettunudki. Suur leivapäts tuli ujudes; sain ta kepiga
peaaegu kätte, aga mu jalg libises ja leib ujus kaugemale. Muidugi seisin seal, kus vool
kaldale kõige lähemale tuli -- nii tark ma olin. Varsti tuli teine päts ja seekord mul
vedas. Võtsin prundi välja, viskasin väikess elavhõbeda-tilga ära ja lõin hambad leiva
sisse. Oli «pagarileib», missugust söövad rikkad, mitte aga vaeste vilets maisi-päts.
Leidsin hea koha okste vahel, istusin sinna puutüvele, mugisin leiba ja vahtisin
praamlaeva. Olin väga rahul. Siis tuli mulle mõte. Arvasin, et lesk või kirikuõpetaja
või mõni muu oli palvetanud, et see leib mu leiaks, ja näe, see tuli ja leidiski. Polnud
kahtlust, et palvetamine aitab. See tähendab, siis kui palvetavad niisugused inimesed
annaabi.ee 
