M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
See mõjus temasse
ilmatu hästi, ta muutus lõbusaks ja sattus heasse tujju. Aga hertsog oli nagu tusane ega
tundunud sugugi jahul olevat selle asjaga. Kuningas oli temaga siiski tõsiselt sõbralik ja
ütles, hertsogi vanaisa-isa ja kõik teised Bilgewateri hertsogid olevat tema isa juures
heas lugupidamises olnud ja teda sageli külastada tohtinud. Kuid hertsog jäi tükiks
ajaks vihaseks, kuni viimaks kuningas ütles:
«Näib, nagu tuleks meil neetud kauaks ajaks koos siia pagapa parvele jääda,
Bilgewater; mis mõtet on siis teil tusane olla? See teeb ainult elamise ebamugavaks. Pole
minu süü, et ma ei sündinud hertsogina, ega ole teie süü, et te ei sündinud kuningana,
milleks siis õnnetu olla? Vaadake asju kõige paremast küljest -- nii ütlen mina: see
on mu põhimõte. Pole paha, et me siia sattusime; süüa on küllalt ja elu kerge! Andke
käsi, hertsog, ja olgem kõik sõbrad:»
Hertsog andis käe ja Jim ja mina olime väga rõõmsad seda nähes