Eesti ajalooline ülevaade
Maa
kobestamine ja alepõllundus levisid üha enam ja asustus muutus paiksemaks. Külad
moodustasid kihelkonna ja kihelkonnad ühinesid maakondadeks. Eestlased elasid pikka aega
rahus, kuid juba 6.-7.sajandil pKr hakati rajama linnuseid kaitseks slaavlaste ja viikingite
vastu. Kuigi naabrid kippusid eestlastele kallale, suutis meie rahvas luua naabritega
kaubandussuhteid, toimus kaubavahetus. Raha veel ei tuntud.
12.sajandil olid Soome ja Baltimaade rahvad ainsad paganrahvad Euroopas ning Rooma
paavst kuulutas meie vastu välja ristisõja. 1208-1227 alistati eestlased ning Eesti alad jaotati
saksa ristirüütlite ja taanlaste vahel, moodustati Vana-Liivimaa.
Keskaegsel Vana-Liivimaal olid sakslased valitsev rahvus, eestlased pidid leppima
talupojaseisusega. Liivimaa linnad kuulusid poliitilis-kaubanduslikku ühendusse Hansa
Liitu. Eesti talupoegadel polnud keskajal peaaegu mingeid õigusi, nad moodustasid
pärisorjade seisuse.
Eestit ihaldasid mitmed riigid