Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Ta nimetas senise
Daugavgrīva kloostri abti Theoderici Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskus
kavatseti luua Läänemaale Lihulasse, kuid selle piirid jäid esialgu täpsemalt
määratlemata. Samuti Eestimaal valdusi ihaldanud Mõõgavendade ordu taotles
paavstilt enda poolt vallutatud aladele eraldi piiskopkonna loomist, kuid paavst
keeldus sellest. Samal ajal kergendas piiskop liivlaste palvel nende
maksukohustust, saades vastutasuks lubaduse ustavalt osaleda
paganatevastastes võitlustes. Pärast neid korraldusi lahkus Albert taas Liivimaalt,
et uusi ristisõdijaid värbama minna.
Beverini piiramine (1211)
Vahepeal asusid taas tegevusse ugalased ja sakalased, kes rüüstasid latgalite
aladel, tappes teiste seas palju Russini kaaskondlasi. Enne lahkumist tehti ka
edutu katse vallutada Beverini linnust.
Sõjakäik Sakala põhjaossa
Seepeale palusid Beverini vanemad Paike ja Dote Riiast abi. Seal otsustatigi
annaabi.ee 
