UV-B kiirgust neelab eriti tugevalt atmosfääris peamiselt 20..25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel lühemalainelisem UV-C kiirgus ei jõua maapinnani enam sugugi. Päikese UV kiirgus UV-kiirgus on elusloodusele tugeva toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Pilte: Pilte Video http://www.youtube.com/watch?v=ps80qZbbdbM Kasutatud materjal http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus http://et.wikipedia.org/wiki/UV/Vis_spektroskoopia http://www.emhi.ee/?ide=29,720,1034
) Ja kuigi solaariumiseanss kestab lühemat aega kui tavapärane päikese käes viibimine või päevitamine, tundub risk nahapõletust või muid kahjustusi saada väga suur. 2. UVA KIIRGUS UVA kiirgus on kõige pikema lainepikkusega ultravioletne kiirgus (315-400 nm). Solaariumi kiirgusest moodustab UVA 95%. Solaariumikoja kohaselt ei tekita UVA kiired päikesepõletust ehk erüteemi. (http://solaariumikoda.ee/est/paevitamine/uvvalgus). Samas on terviseameti kodulehel välja toodud, et antud kiired tekitavad päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike (Terviseamet, 2014). Psoriaasikeskuse andmetel lõhub UVA kiirgus elastiini- ja kollageenikiude, mis soodustab naha enneaegset vananemist ja kortsude teket. Sellise naha kahjustumise tagajärjel suureneb nahavähi oht. (Psoriaasikeskus, 2014) Ka www.kliinik.ee lehel avaldatud uudise kohaselt on UVA kiirguse roll nahavähi välja kujunemises olemas
siis saame samba kõrguse leida valemiga. h= k*T*Ndobs/p*S T= 0C = 273.15K , k-Boltzmanni constant 1.38*10-23 Biodoos ehk minimaalne erüteemne doos (MED) kui närga päikesepoletuse biofüüsikaline ühik, on vaikseim kiiritusdoos, mis kutsub esile paevitamata naha punetuse. Fuusikaliselt on biodoos uhikulisele pinnale teatava aja jooksul langev paikesekiirguse (paikesevalguse) energia . Paevitamisel on oluline teada kui kiiresti voiks 1 MED koguneda ehk teisisonu, kui kiiresti toimub paevitamine voi poletuse saamine. Fuusikalis-bioloogilise suurusena kasutatakse doosi kogunemise kiirust, uhik MED/h. Doos koguneb kiiremini keskpäeval tõelise päikeseaja järgi , päike on kõige kõrgemal. Nahatüübid jaotatakse kuueks : 1)Valge I 200 J/m2 2)Valge II - 250 J/m2 eestlased 3) Valge III 350 J/m2 araablased 4)Helepruun 500 J/m2 5)Pruun 800 J/m2 6) Must 1500 J/m2 Tegijapoiss 2010 Kohalik keskmine päikese aeg on GMT tuginev ajasüsteem , millest GMT-d on
annaabi.ee 
