periood 168. a eKr VANA-ROOMA Rõivastus: 753. a eKr - indument ja amictus - sesoone riietus - kindad, pontsod, püksid - värviti kangad Kuningate ajajärk Mehed : - tuunika, tooga, pallium, paenula, lacerna - ülikutel kaunistused Naised: 510. a eKr - tuunika, stoola, pallat, paenula, aluspesu - siidsall, pearätt, lehvik, päikesevari Soengud: N: keskelt lahku kammitud ja kuklale sõlme kinnitud juuksed, jäikadeks peenikesteks Vabariigi periood lokkideks, kasutati juuksenõelu, võrke M: (enne) pikkad juuksed ja habe,
(1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj) Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga (510-31 a e Kr) puuvill, siid, linane Keisririigi periood sandaalid, saapad (31 a e Kr 476 a) kuldehted pileus, flammeum soengud, parukad Büstsants N: tuunika, stoola, palla, orjandusliku ja peakate keskaegse ühiskonna M: püksid, tuunika kujunemine (4.-7. saj
Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit, mis kattis nende keha üleni Toas kandsid roomlased kannata kingi (socci), õues nahast sandaale (soleae). Tänaval kanti jalas kinniseid nahkkingi (callei). Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit (paenula). Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse (calceus senatorius). Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks
See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all. Tooga oli Vana- Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T- kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika. Naised kandsid jalas sandaale ja saapaid
Sageli kanti seda tooga all. Tooga oli Vana- Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T-kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus Naised kandsid samuti tuunikat mida aga naistel nimetati stola, mis oli pikkem, kui meeste tuunika. Stola käib palla peale selle pildi järgi on stola see punane ümber naise. Palla on hästi pikk ja lai. Selle peale pandi ka tuunika.
Võitluse lõppedes näitas keiser kas pöidlaga üles või alla, sellest olenes gladiaatori saatus. Näpp üles - jäi ellu, näpp vastupidi, siis hukati 8. Nimeta Rooma riideesemeid (soovitavalt võõrsõnad), lisa pilt 1. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist. 2. Tuunika-koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. 3. Stola- ilmekas naiste mantel, mis kattis nende keha üleni. 4 Paenula-kapuutsiga mantel 5 Laticlavium- kootud lai purpurivärviline vöö tuunikal 6. Candidati- lumivalge tooga 9. Mis asi see on ja milleks seda kasutati? (Millal, mis rahvas) Piacenza maks-2 sajand eKr. See on elusuuruses lamba maks kaetud Etruski kirjutistega, mis leiti Gossolengo lähistel 26. septembril 1877. aastal. Seda kasutati selleks, et ennustada ohverdatud loomade sisikonna peal, eriti sobisid selleks lambad ja linnud. 10.
23 · Sagum Gallialastelt üle võetud praktiline tekitaoline villane rõivatükk, mida võis kohata punase erinevates varjundites. · Pallium Lühike nelinurkne, kreeka himationi stiilis keep. · Paludanentum Väejuhtide rüü, kreeka chlamyse avaram variant, mis kinnitati paremal õlal haagiga. · Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud.
23 · Sagum Gallialastelt üle võetud praktiline tekitaoline villane rõivatükk, mida võis kohata punase erinevates varjundites. · Pallium Lühike nelinurkne, kreeka himationi stiilis keep. · Paludanentum Väejuhtide rüü, kreeka chlamyse avaram variant, mis kinnitati paremal õlal haagiga. · Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud.
annaabi.ee 
