Eesti kirjanduse ajalugu I
ja jutusaja vahel dialoogis murre, rahvale lähedasem kõnekeel, jutlustaja kasutab kirjakeelt.
15. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses
Küla teema on vanemas eesti kirjanduses üsna keskne teema. Kuni 20. sajandini ei ole
räägitud Eesti puhul linnakultuurist. 19. sajandi keskelt hakkab eesti kirjandus tegelema
esimese oma teemaga. Varasemalt on tegevus toimunud võõras keskkonnas. Küla kujutamise
võib jagada kaheks: romantiliseks ja realistlikuks.
Jansen paenb aluse romantilisele külakujutamisele. Ta pilkab ebausku, meditsiini, usulist
silmakirjalikkust, kõrtsi. Propageerib õpetlikkuse kaudu korraliku külaelu ideed. Ta rõhutab
töökust, haritust. Tal on üsna naiivsed skemaatilised jutukesed. Kreutzwald ja Koidula
kirjutasid samuti külaelust.
Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on
hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti
annaabi.ee 
