Tühijooksul olev liin on kondensaator. Väljalülitamisel suureneb liini pikkus ning liini mahtuvuslik vool. Probleemid võivad tekkivda mahtuvliku voolu suurenemise tõttu. 10. Pindlahenduse liigid Kuivlahendus, märglahendus, saastlahendus, liuglaendus. Isolaatorid on konstrueeritud selliselt, et ei toimuks läbilöök vaid ülelöök (Läbilöögipinge = 1,5 ülelöögipinge), seega on välisisolatsioon taastuv. Õhu taastumisaeg on kümnendiksekundid (ioonid kaovad). 11. Pacheni seadus Tuletame matemaatilise avaldise läbilöögipinge arvutmiseks sõltumata lahenduse tingimustest s = ln (1 / ), kus põrkeionisatsiooni koefitsent = ApeBp/E, kus E = U / S ühtlases väljas. A ja B on ~ const. kindlal rõhul const.; siit on näha, et muutuvad on rõhk ja kaugus nende korrutis on U = f(p * s). Kui p * s suureneb, siis põrgete arv kasvab, aga ionisatsiooni tõenäosus kahaneb. On näha, et ühtlases
nähtust kirjeldada? Vesiniku spektrit uurides pandi tähele, et jooned moodustavad kindlaid rühmi, mis hakkavad korduma. 15)Kuidas arvutada vesiniku spektrijoontele vastavate kvantide sagedust ja lainepikkust? 16)Mida nimetatakse Balmeri seeriaks? Balmeri seeria-vesiniku spektrijoonte rühm, mis jääb nähtava valguse ossa. 17)Millise järjekorra numbriga energiatasemele peaks vesiniku aatom minema, et tekiksid Lymani, Pacheni või Balmeri spektrijoonte seeriad? Lymoni seeria-ultraviolet-n1=1, Balmeri seeria- n1=2 ja Pascheni seeria-infrapuna- n1=3 18)Mida tähendab seisulaine pillikeeles? Seisulaine-pillikeel saab võnkuda ainult sellise sagedusega, et tema kahekordne pikkus peab täpselt jaguma tekitavate lainepikkustega. 19)Millele kindlate spektrijoonte tekkimine elektronide liikumise kohta aatomis viitavad? Kindlate spektrite teke viitab sellele, et elektronid liiguvad vaid kindlatel orbiitidel,
elektrone välja lüüa. Pinnaionisatsiooni tegur e. Townsend'I III tegur näitab mitu elektroni lööb pinnast välja üks ioon. Laviinis maksimaalsel (katoodist anoodini) teekonnal s (joon. 2.3) on elektronide arv n = e^ s . Seega on seal n -1= e^ s-1 iooni. Laviini tekitamiseks tuleb pinnast välja lüüa vähemalt 1 elektron, seega sõltumatu lahenduse tingimuseks on 13. Lahendus ühtlases väljas normaalsetel või normaalsest kõrgematel rõhkudel 14. Pacheni seadus Otsitav on sõltumatu lahenduse lävipinge (alguspinge). Sõltumatu lahenduse tingimus (ühe elektroni poolt katoodist anoodini põhjustatud ionisatsioonide arv) 15. Lahendus nõrgalt mitteühtlases väljas, proportsionaalsuse printsiip 16. Lahendus tugevalt mitteühtlases väljas Pinge suurendamisel tugevalt mitteühtlase väljaga vahemikus tekib alguses koroonalahendus. Joonis 2.8 Lahendus tugevalt mitteühtlases väljas (teravikuline anood) Ligikaudsed parameetrid:
annaabi.ee 
