M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
Tom loovutas pintsli tõrksa ilme, kuid rõõmsa südamega. Ja sel ajal kui äsjane aurik «Suur
Missouri» töötas ja päikese käes higistas, istus tagasitõmbunud kunstnik sealsamas kõrval
varjus tünni otsas, kõlgutas jalgu, mugis õuna ja sepitses plaani teiste lihtsameelsete
püüdmiseks. Neist polnud puudust -- iga natukese aja pärast juhtus poisse mööda minema;
nad
tulid pilkama, kuid jäid värvima. Selleks ajaks, kui Beni isu täis sai, oli Tom järjekorra heas
korras oleva paberlohe eest Billy Fisherile kaubelnud; ja kui viimasel küllalt sai, ostis Johnny
Miller eesõiguse kärvanud roti ja nööri eest, millega seda võis vibutada; ja nii edasi ja nii
edasi,
tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna
tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks
parmupilli
poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei
ava-
20