ühesugune potensiaal. Nende pinnad on alati risti jõujoontega.E - elektrivälja tugevus (V/m)U - pinge (V)kahe punkti laugus piki jõujoont mõõdetuna (m). 7. kahe juhi elektrimahtuvuseks nim ühe juhi laengu ja nende juhtide potentsiaalide vahesuhet. C=q/U 8. Kahe juhi mahtuvus on võrdne ühe faradiga, kui nendele juhtide laengute +1C ja 1C andmisel tekib nende vahel pinge 1V. 9. Kondensaator on kahest juhist koosnev süsteem, mis on mõeldud laengute salvestamiseks. 10. paberkondens. Koosneb kahest stanniollehest mis on teineteisest eraldatud parafiinis immutatud paberiribaga. Ribad on kokku rullitud ja paigutatud metallkesta sisse. 11. plaatkondens.maht.valem C=oS/d 12. elektrivälja arvutamiseks saab kasut kondens. andmeid. Wp=qU/2
Andes ühele elektronile laengu +q, omandab teine q. Seega kondensaatori laeng võrdub ühe katte laeng. Kond.mahtuvus C=q/U, kus U on elektronide (katete)vaheline pinge. Kond.mahtuvus on seda suurem, mida: 1)suurem on pidanala 2)väiksem on elektroodide vahekaugus 3)suurem on elektronide vahelise aine dielektriline läbitavus epsilon. C=epsilon epsilon 0S/d Epsilon0=8,85*10-12F/m. Võrdetegurit epsilon nulli nim. Võrdeliseks konstandiks. Liigid:a)dielektriku põhjal: paberkondens, õhukondens, keraamilinekondens... b)reguleeritavuse põhjal: jääv mahtuvusega muudetava -:- e. Muutkondensaator c)polaarsed ja mittepolaarsed. Omadused;kasutamine: 1)kondens.saab salvestada elektrilaenguid ja elektrienergiat. Laetud kondens.energia=max töö. Pinge valemist U=A/q--A=qU. Tööd tehes kahaneb kondens.laeng nullini. Järelikult tuleb max töö arvutamisel kasutatakse keskmist laengut q/2. A max=qU/2 ehk Wp=qU/2. WP-elektrimahtuvuse valemist C=q/U--q=CU
annaabi.ee 
