Skulptuuride kaitsmine paatinaga Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest komponentidest
paksem. Al korrodeerub kõige aeglasemalt mittetööstuslikus atmosfääris, kõige kiiremini aga kõrgelt agressiivses atmosfääris. 48. Vask ja vase sulamid on suhteliselt vastupidavad nii atmosfääris,pinnases kui ka looduslikes vetes. Atmosfääris kattub Cu kõigepealt oksiidiga: Cu+½O2àCuO (musta värvi). Paari aasta jooksul viimane reageerib aluselisteks sooladeks, millised on rohelist värvi. CuOàCu2(OH)2Cl2 ; CuOàCu2(OH)2SO4; CuOàCu2(OH)2CO3 . Seda tekkivat kihti nimet. paatinaks. Cu puhul on koostises aluseline sool. Looduskeskkonnas on vase korrosioon kõige kiirem magevees ja maapinnas, kõige aeglasem aga Maa atmosfääris.Vasktorudele on iseloomulik ja küllalt sagedane auguline korrosioon. Korrosiooni kiirus ja tekkimine sõltub vee koostises ja vase sisestruktuurist (sisepinged, kristalliitne struktuur). 49. Tina korrosioon: tina on suhteliselt inertne metall. Õhus: Sn+O2àa-SnO. Tina on atmosfääris suhteliselt vastupidav
annaabi.ee 
