Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel
hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen
ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad
seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad.
Nagu õunapuu ja õunad.
Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi
kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me
oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn
paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille
kaudu kumbki hüüf saab teiselt tuuma, mida siis kogu hüüfi pikkuses
paljundatakse. Võiks öelda, et kandseente haploidsete hüüfide
anastomoseerumisel on toimunud tuumade „ristsiire“. Sissetunginud
tuum migreerub kiiresti rakust rakku, ise mitootiliselt jagunedes. Selle
tulemusel muutub monokarüootne mütseel dikarüootseks,
kaksiktuumseks. Migratsiooniteed markeerivad hüüfirakkude