Huntämbliklased
all. Suured huntämbliklased vajavad suuremaid varjupaiku ning ehitavad tavaliselt sügavaid
urge, kus nad püsivalt elavad. Osa huntämbliklastest armastab soojust ja on aktiivne päeval
teised liigid harrastavad aga öist eluviisi. Mõned liigid armastavad päikesepaistel peesitavad ja
neid võib neid näha kuumenenud kividel või puutüvedel.
Paljunemine
Innaaeg on parasvöötmekliimas suvel ja troopilistel liikidel aastaringselt. Huntämbliklaste
paaritusrituaal algab eriliste signaalidega, millega isane emast oma olemasolust teavitab.
Isasloom läheneb emasele ettevaatlikult ning liigutab kergelt oma lõugkobijaid
(kopulatsioonielundeid) ning esimest paari jalgu üles-alla. Kui emane on paaritumisvalmis, püsib
ta liikumatult paigal, lastes väiksemal isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea
tahapoole ja veidi küljetsi, et lõugkobijate lõpus paiknevaid kopulatsioonielundeid emase
tagakeha kõhupoolel asuvasse suguavasse viia