Karusloomakasvatus
Kogu ettevalmistus võib väldata ligi aasta.
Naarits (Mustela vison). Naaritsakasvatusega tehti algust Eestis 1930-ndate lõpul. See
karusloom võitis kiiresti suure poolehoiu oma karusnaha erine-vate värviliste tüüpide
esinemise tõttu. Naarits on kasvult väiksem, tema söödakulud on väiksemad kui rebastele
tehtavad söödakulud. Naaritsanahka hinna-takse kasukate, mütside, kraede jne. valmistamisel.
Selle karuslooma tootmistsükkel algab märtsi algul paaritusega, nahastuseks sobib alates
novembri teisest dekaadist.
Naaritsat peetakse puurides, mis asuvad varjumaja all. Põhikarja emas- ja isasloomad on
ühekaupa, noorloomi paigutatakse peale võõrutamist kahekaupa. Enne nahastust paarid
lahutatakse, eraldades tõunoorloomad, nahastuseni peetakse neid ühekaupa. Taludes pidamisel
sobib alustada 500 põhikarja emasloomaga. Söötmise, hooldamise ja puhastusega tullakse