Põlevkivi
käsitsi. Maapind vajus kuni 1 m. Kaevandamisele kaasnes põldude ja
niitude kuivenemine, mis liigniisketele aladele oli isegi kasulik. Pärast töö
lõppemist täituvad kaevandused veega ja kaevandamiseelne
põhjaveetase võib taastuda. Praeguste tehnoloogiate korral on maa
kohene vajumine märgatav ainult kombainiga kaevandataval alal, sest
kamberkaevandamise puhul vajub maapind mäetööde ajal haruharva.
Küll aga on ette näha kambritega kaevandatud ala kuni paarimeetrilist
vajumist tulevikus, ka pärast kaevanduste sulgemist. Sellist "kahtlast" ala
on juba praegu ligikaudu 100 km2.
Kaevandustest ja karjääridest pumbatakse jõgedesse sadu miljoneid
kuupmeetreid vett aastas. Kaevanduste kuivendamise tagajärjel alaneb
ümbruskonnas põhjavee tase ja mäeettevõte peab taastama elanike
veevarustuse.
Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952.
aastal Sillamäel uraani tootmiseks. 15 meetri sügavusel paiknenud
annaabi.ee 
