põhjustada ka algse mutatsiooni tagasi reverteerumist. 2-aminopüriin toimib sarnase mehhanismi alusel, lülitudes DNA-sse nii adeniin- kui ka guaniin-nukleotiidi asemel. Lämmastikushape (HNO3) Lämmastikushape on potentsiaalne mutageen nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNA-le. See kemikaal põhjustab kõigi nelja nukleotiidi puhul lämmastikaluste oksüdatiivset deamiinimist, konverteerides amino-rühma keto-rühmaks. Selle tulemusena võib muutuda lämmastikaluse paardumisspetsiifika. Näiteks adeniinist tekib hüpoksantiin, mis paardub tümiini asemel tsütosiiniga. Tsütosiin konverteeritakse uratsiiliks ja see paardub guaniini asemel adeniiniga. Guaniini deamineerimisel moodustub ksantiin, kuid ksantiin, nii nagu guaniingi, paardub tsütosiiniga. Kuna adeniini deamineerimine põhjustab A:T G:C transitsioone ning tsütosiini deamineerimine G:C A:T transitsioone, indutseerib lämmastikushape transitsioone mõlemas suunas
põhjustada ka algse mutatsiooni tagasi reverteerumist. 2-aminopüriin toimib sarnase mehhanismi alusel, lülitudes DNA-sse nii adeniin- kui ka guaniin-nukleotiidi asemel. Lämmastikushape (HNO3) Lämmastikushape on potentsiaalne mutageen nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNA-le. See kemikaal põhjustab kõigi nelja nukleotiidi puhul lämmastikaluste oksüdatiivset deamiinimist, konverteerides amino-rühma keto-rühmaks. Selle tulemusena võib muutuda lämmastikaluse paardumisspetsiifika. Näiteks adeniinist tekib hüpoksantiin, mis paardub tümiini asemel tsütosiiniga. Tsütosiin konverteeritakse uratsiiliks ja see paardub guaniini asemel adeniiniga. Guaniini deamineerimisel moodustub ksantiin, kuid ksantiin, nii nagu guaniingi, paardub tsütosiiniga. Kuna adeniini deamineerimine põhjustab A:T G:C transitsioone ning tsütosiini deamineerimine G:C A:T transitsioone, indutseerib lämmastikushape transitsioone mõlemas suunas
annaabi.ee 
