ELEKTROLÜÜDID
dissotseeruvad.
Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist
dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks
soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape,
ammoniaak, süsihape jt.
Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektriliseks koeks.
Lihaskoe paaneb tööle elektrolüüdi aktiivsus rakuvälise või koevedeliku ja rakusisese vedeliku
vahel. Elektrolüütide ebapiisava kontsentratsiooni korral võib tunda lihastes nõrkust või võivad
tekkida krambid. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired võivad põhjustada neuroloogilisi ja
südameprobleeme. Elektrolüüdid aitavad toksilisi aineid kehast välja viia, reguleerida
närviimpulsside tööd ja lihaste kokkutõmbeid. Nad on vajalikud ajutegevusel, rasvade ja
mineraalide lahustamisel