Sõda ja Saaremaa
Nii oli rannarahval rahulikum tegutseda.
22. septembril läks Tallinn Punaarmee kätte, järgmisel päeval oli juba Läänemaa nende käes.
Põgenikud olid rinde ees liikunud läänerannikule ning sealt edasi saartele, otsima oma
võimalust. ,,Saaremaa onupoeg" muutus väärtuslikuks kaubaks. Kuressaare tänavatele oli
siginenud hulk võõraid, komps käes, kes käisid ringi ja otsisid kõikvõimaliku vahetuskauba
eest paadikohta Rootsi poole. Kel Saaremaal peatuskoht olemas, olid siia saabunud aegsasti.
Juba augusti keskpaiku olid kodusaarele jõudnud viimane Riigikogu esimees Otto Pukk ja
ülikooli juuraprofessor Nikolai Kaasik. Nad olid kuulnud, et Oskar Sepal on paat olemas ja
olid ka oma peredega kampa astumas. Pärast mandri langemist olid sakslased mitteametlikult
Rootsi pagemise takistamisele käega löönud. Mootorpurjekas ,,Helena" läks välja Kõiguste
annaabi.ee 
