1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr
Kodusõjad, vabariigi lõpp: 82. eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades. Suruti maha kuid kõik said rooma kodakondsuse. Ceasar, Pompeius ja Crassus sõlmisid kolmemeheliidu ehk Trumviraadi senati vastu. Ceasar kuulutas ennast diktaatoriks. Tapeti 44 eKr. 30 eKr vallutas Augustus egiptuse ja sai alguse... Keisririik: Rooma riigi parim olukord(30 eKr - 13 pKr.) Arenes majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. Sajandi keskel vallutati suur osa Britanniast. 98 117 Traianuse valitsusaeg, Rooma impeeriumi välise võimu tippaeg. Vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Läksid ruttu kaotsi, kuid säilis vahemere ala. Kogu sellel alal kehtis Rooma rahu(pax romana) rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Hiline rooma kesririik: 3. saj sügav kriis: tihedad verised riigipöörded, lakkamatud kodusõjad
Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta.
akvedukt - monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Pompei - keisririigiaegne Itaalia väikelinn, mis mattus katastroofi ajal vulkaani tuha alla. Konstantinoopol - Constantinus I Suure rajatud uus pealinn Bosporuse väina kaldal asuva Byzanioni. suur rahvasterändamine - germaanlaste retk, millele panid aluse hunnide edasiliikumine. Nad hakkasid hõimude kaupa elama keisririigi territooriumil ning 410. aastal rüüstasid nad tooma linna. aasta 476 pKr - germaani väepealik Odaaker kukutas toonase Lääne- Rooma keisri võimult ning hakkas asenikuna Itaalias valitsema. Sellega märgistatakse varaaja lõppu. Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Viited: Kaart lk 43. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13 Islami usu tekkimine Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon. Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist
Eesti muinasasulad Vaevalt õnnestub kunagi päris täpselt kindlaks teha, millal astus inimene esmakordselt Eesti pinnale. Võib-olla toimus see juba enne jääaega, ehk rändas üksikuid küttide salku siin ka jäätumiste vahelistel perioodidel. Isegi kui see nii oli, on mandriliustikud nende jäljed tänaseks minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niines...
Rooma väejuhtide poolt tehtud käike ja võrdlen kahe lahingu vägede arvu, germaanlaste taktikat ja roomlaste väejuhi võimekust. 2.1. Teutoburgi lahing Euroopa jaguneb kaheks kultuuripiirkonnaks: rooma ja germaani. Põhjus, miks osad alad sattusid germaani kultuuripiirkonda ja mitte rooma, on Varuse kaotus Teutoburgi lahingus, kus kaotati tervelt kolm leegioni ja lisaks veel hulgaliselt tsiviilisikuid. Esimeseks sajandiks pKr oli Rooma riik jõudnud oma suuruse tipule. Selle koosseisu kuulusid nii Itaalia, Gallia, Hispaania, Kreeka, Egiptus, Türgi, alad PõhjaAafrikas ja veel mitmed germaani hõimude alad. Germaani hõimude vastu oli tehtud mitmeid sõjaretki ning sunnitud mõned hõimud Roomale andamit maksma ja see piirkond tundus ilmselt keiser Augustusele piisavalt kindel, sest aastal 7 pKr saatis ta sinna oma asevalitseja provintsi haldama. Asevalitseja nimi oli Publius Quintilius Varus ja ta oli enne olnud
Vabariigi languse põhjused Rooma vabaiiklik korraldus oli tekkinud siis, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik. Vabariiklik kordpõhines kahel olulisel eeldused. Esiteks pidi kodanikel olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjae otsustamisest rahvakoosolekute või senati tööst. Teiseks pidid kodanikud riikid juhtdes suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, misomakorda tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. Ja 1. Sajandi vahetusel eKr. Et sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Mariuse refomile järgnenud aastakümnetel kerkis Roomas esile mitu ustavatest sõjameestest toetatud väejuhti, kes soovisid riigis võimupoitsiooni ja olid valm...
aastal eKr Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Temaga algas varane keisriaeg. Nero (54 68 pKr) Mitmed Augustuse järglased olid kuulsad julma valitsemise poolest. Üks neist oli Nero, kes tappis nii oma naise, kui ka ema ja hukkas ka arvukalt senaatoreid. Kui suur osa Rooma linnast põlengus hävis 64. aastal, siis käisid jutud, et Nero oli see, kelle käsul linn süüdati, selleks, et keiser saaks linna uue palee ehitada. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianus (98-117 pKr) Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti Aastaarvud: 753 a eKr algas Kuningate aeg Roomas. Romulus rajas Rooma linna. 476 a pKr kukutati viimane keiser 313 a pKr legaliseeris Constatinus ristiusu 395 a pKr jagunes rooma kaheks 30 a eKr varase keisririigi algys 509 a eKr Varase vabariigi algus.
Kolmandas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago 146. aastat eKr. 146. aastal eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, 133 aastal eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi (Väike Aasias) roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133 30 aastat eKr Varane keisririik aastatel 30 eKr 235 pKr Elukutseline palgavägi. Kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Octavianuse aunimetus Augustus (auväärne) rahuperiood, majanduslik õitseng, pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Pompeiuse ja Caesari liit riigi juhtimiseks. 49 eKr Pompeiuse Caesari kodusõda.
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
Maiad Hans Eschbaum Sissejuhatus Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Maiad Asukoht Maiade Hieroglüüfid Hakati kasutama 3 saj. eKr. Kirjutati Seintele, Kividele, Puukoorele jne. Maiade Kiri Koosneb silpidest.
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg kestab 5. kuni 15. sajandini pKr. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies.
Võimalik, et enne meie viimast kõneaega on siin elu olnud. 2. keskmine kiviaeg mesoliitikum 9600-5000 eKr. Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllunduse asemel) *Tekkivad kihelkonnad. Vikingi aeg 800-1050 pKr *Ilmuvad põletusmatused Hilisrauaaeg 1050 1227 pKr *Kujunevad välja muinasmaakonnad
I keisri ehk Qin Shi Huang'I haud Xianyangi (Xi'a) lähedal Qin dün. 221-206 eKr Terrakota-põletatud savi Han dünasriate ajal on hauakambrite seined maalitud. Hobuseid jalutamas (maal, taust värvimata, dusimaal, Hiinas pani iga omanik maalile oma pitseri) Galopeeriv hobune (Han dün.) Skulptuur/tarbekunst, lamp Skulptuur/tarbekunst, karukujuline matihoidja Kalligraafia-kirjakunst Budismi temple, Valge hobuse temple 68 pKr (värav, katuseserval kujud) Pagood-tornehitis, kus on alati paaritu arv astmeid Kilpkonn on elutarkuse sümbol. Mesoameerika 1500 eKr-1557 pKr Olmeegid 1500-400 eKr Olmeekide linna La Venta joonis Hiiglaslikud pead, La venta linna lähedalt 950 eKr (mongoliidse rassi tunnused ja lopsakad huuled, võivad olla surnud valitsejate portreed) Kunst on loodulähedane, kujutatakse väga palju jaaguariks muutumist.
poolest. Neis kultuurides on palju omapära ja ka ühtimist teistega, sest nagu tänapäevalgi oli tollal kombeks võtta teistelt seda, mis endal puudus. Ameerika erinevates kultuurides on säilinud mitmeid kultuurilise tähtsusega ehitisi ja lisaks palju käsitööd eesotsas kaunilt kaunistatud keraamikaga. 3 AMEERIKA PÕLISKULTUURIDE KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE Mesoameerika: Olmeegi kultuur 1250-400 a eKr Sapoteegi kultuur 500a eKr-700 a pKr Teotihuacani kultuur 150 a eKr- 750 a pKr Klassikaline maia kultuur 250-900 a pKr Asteekide kultuur 1350- 1521 a pKr Lõuna-Ameerika: Chavini kultuur 850-400 a eKr Nasca kultuur 150-600 a pKr Moche kultuur 100-750 a pKr Wari kultuur 400-800 a pKr Tiwanaku kultuur 100-900 a pKr Sicani kultuur 800-1375 a pKr Chimu kultuur 1200-1476 a pKr Inkade kultuur 1438-1532 a pKr1 1 Nicholas J. Saunders ,,Muistne Ameerika Suured tsivilisatsioonid"
· Rooma Forum tempel, kirik · Pont du Gard (1.sai ekr) sild, veejuhe Basiilika hoone, millest kasvas välja kirik. Algselt kohtupidaja maja, absiid- kohtunik. Kreeka usk ja kõrged aated roomas kadunud mammona ja materiaalsuse teenimine. · Colosseum amfiteater, suurim näide, keskel ovaalis toimusid etendused (gladiaatorite võistlused, kristlastele lasti metsloomad kallale, merelahingu näitlikustamine) 70-82 a pkr. · Traianuse sammas (ca 113 a pkr) (üksikute keistrite foorumeid mitmeid, paljud hävinud). Selle ümber reljeefid, daaklased (rumeenlased) nende keel romaani keel, lähedane itaalia keelele. Järelikult daaklaste kultuur tuli rooma aladele nii võimsalt, sest mõjutusid keeliti suured. · Maison Carre (1. sai pkr) · Pantheon (118-128 pkr). Roomas üks suurem kuppelehitis. Pole ühtegi akent, aga ülal olev aken valgustab kogu ruumi
PRONKSIAEG *pronksesemete (lambad, kitsed, osaliselt ka sisemaal *laev- ja maakalmed 1800-1100 eKr valmistamine veised) *kindlustatud asulad *põletus- ja NOOREM *maaviljelus *üksiktaluline laibamatused PRONKSIAEG *küttimine, kalapüük asustus 1100 eKr - 500 pKr EELROOMA *raua tootmine *põlluharimine, *majandusliku *tarandkalmed RAUAAEG soorauamaagist karjakasvatus ebavõrdsuse 500-50 pKr *uued suurenemine põllusüsteemid *linnuste rajamine ROOMA RAUAAEG *raudesemete *põllutöö, *ranniku-, kesk- ja *tüüpilised
vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. VÕIMSAD MAIAD Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. Mõni põlvkond hiljem ehitasid maiad suuri linnu nagu kuni 50 000 elanikuga Tikal (tänapäeva Guatemalas). Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all. MAA VILJADEST RIKKAKS Maiade rikkus tuli kaubandusest ja põllundusest. Juba 1500. aasta paiku eKr kasvatati selles
Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Usk
Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr 1200 pKr Arheoloogia · arheoloogia teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike,
ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel.
riigiks Vahemere maade seas. 4)Vabariigi langus 133-30 eKr II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid kodusõjad, * võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar, * Kui Pompeius tapeti tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks (44eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt), *Võimule tõusid Antonius ja Octavianus, *30eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. 5)Varane keisririik 30 eKr-235 pKr - *Octavianuse valitsusaeg tõi endaga kaasa pika rahuperioodi, * 64.aastal hävis suur osa Roomast hiigel tulekahjus, *I saj. keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast, *Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, *II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad 6)Segaduste ajajärk 235-284 pKr - *Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite
Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr – 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis). Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real
aastal), kus hävis Rooma neljateistkümnest linnaosast kümme, et ehitada Domus Aurea (ldn keeles kuldne maja). Tema valitsusaega seostatakse türannia ja ekstravagantsusega. Traianus Rooma jõudis tema valitsusajal (98- 117 pKr) oma välise võimsuse tipule, vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Andis välja seaduse, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Hadrianus Vana-Rooma keiser alates 117 pKr. Traianuse kasulaps. Ei jätkanud Trianuse vallutuspoliitikat, lõpetas sõja Partiaga, loodus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning kindlustas riigipiiri. Kutsuti reisivaks keisriks. Marcus Aurelius filosoof keisritroonil (161-180). Valitsusajal pidi tegelema germaanlaste ja teise vaenulike jõudude rünnakute tõrjumiseha, viibis Roomas väga harva. 167 pKr kirjutas filosoofiline teose ,,Iseendale".
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest
octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur. Põhjapiiriks Reini jõgi. Ei usustud elu sealt edasi. Caesar ja Cicero tegid oma variandi ladina keelest. Ikka veel kasutusel. Kuldne ladina keel. 5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb. Kõnekeel erineb kirjalikust ladina keelest, mida koolis õpitakse. 10. saj. pKr keskaeg, kirjakeel oli olemas, kuid vähesed mõistsid ,,puhast" ladina keelt. Eraldati prantsuse, hispaania, portugali, itaalia. Ladina keelest sai vaid ametlik keel.
ANTIIKAEG Vana Kreeka 2000eKr – 338Ekr Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes.
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Uurimustöö Õpilane: Karl Riim Õpetaja: Tiiu Vöö Kuressaare 2013 Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. MAIADE KALENDER Maiade linnriigid
Lääne-Rooma riigi languse ja valitseva tsivilisatsiooni sünni eelmänguks oli Rooma rahu lagunemine. Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi. Samas vähenesid kodanike õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas sisulise tähtsuse. Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri
kahetesitkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. 146 eKr Roomlased vallutavad Kreeka. Algab olümpiamängude allakäik. U 100 eKr Valmib atleetide treeningkeskus Gymnasion. 72 eKr Roomlased võtavad esmakordselt osa olümpiavõistlustest. 4 eKr Rooma keiser Tiberius võidab neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. 1 pKr Toimuvad esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. 67 pKr Keiser Nero auks korraldatakse 211. Olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero ,,võidab" kõik alad, millel osaleb. Hiljem tunnistatakse mängud antiolümpiaks. 80 pKr Sulla määrab olümpiamängude kohaks Rooma (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud).
vaadates. Tänapäevased taevakaardid Ajalugu taevakaartidest 30 500 a eKr- Mammutikihv alates 17. saj - teleskoobid 31 000- 8000a eKr- Lascaux` koopad Alates 19. saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16. saj- Lõunapoolkera tähtkujud TAEVAKAARDID LÄBI AJALOO TÄHTKUJUD Mis on tähtkujud? Iidsetest aegadest on inimesed tähistaevast vaadelnud ja avastanud, et heledamad tähed moodustavad kujundeid, mis on alati ühesugused. Tähtedest kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama olendite ja asjade järgi, mille moodi nad inimestele tundusid. Nendest on loodud palju
Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas
Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
2 II 5 V 8 VIII 11 XI 14 XIV 17 XVII 20 XX 3 III 6 VI 9 IX 12 XII 15 XV 18 XVIII 21 XXI Pidevalt märgitakse mingite aastate asemel sajandeid! Proovi aru saada kuidas teha aastaid sajanditeks! 689 eKr 7 sajand 313 pKr 4 sajand 100 pKr 2 sajand 334 eKr 4 sajand 1210 pKr 13 sajand 2000 pKr 21 sajand 74 eKr 1 sajand 1918 pKr 20 sajand 2001 pKr 21 sajand Mina saan aru nendest sajanditest nii, et kui on näiteks 1902 eKr siis panen kahele esimesele arvule 1 juurde ja saan 20 saj. Või näiteks 100 panen esimesele ühe juurde ja kaks viimast võtan ära saan 2 saj. Ma ei tea kuidas teie
Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Ateena Akropol, vanakreeka klassikaline ajastu, 5.saja eKr Hooned: Parthenon, Erchtheion, Propüleed Samothrake nike, Vanakreeka hellenistlik ajastu, Milose Venus, 2.Saj eKr Vanakreeka hellenistlik ajastu, 1.saj. eKr Lakooni grupp, Roomlanna büst, vanarooma kunst Vanakreeka hellenistlik ajastu 1.Saj. pKr 1.Saj. eKr Colosseum Roomas, 1saj. pKr Trajanose sammas, 2.saj pKr Pantheon Roomas , 2saj pKr Hagia Sophia, Istanbul, 6. saj. pKr Bütsantsi kunst Pisa toomkirik- Romaani stiil, 12.saj Mosaiik keiser Justinanusega. Ravenna, Itaalia,6.saj. Bütsantsi kunst Bayeuxi vaip, 11
500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%) Keskaeg Uusaeg Lähiaeg 1561 1918 Algas kirjalike allikate tekkega.
Kontrolltöö küsimused 17.09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma Keskmine rauaaeg (450 pKr-800 pKr) a) Rahustatud rännuaeg b) Eelviikingi aeg Noorem rauaaeg (800-1200 pKr) a) Viikingiaeg b) Hilisrauaaeg 2. Esita Eesti ajaloolise aja periodiseering Ajaline aeg alates 4200- präegu Keskaeg 1200-1559 a) Varakeskaeg (12...
Jeesus Saarend Anneliis Brezgina Uljana 6.c Sissejuhatus Juutidel oli 1 jumal Jahve. Roomlased austasid nende uskumusi. Oodati messiast, kes vabastaks neid võõra võimu alt ja tooks tuhandeaasase jumalariigi. Jeesus Oli jutlustaja ja juut. Arvati, et on messias. Ema oli Neitsi Maarja. Usutakse ,et isa Jumal. Kasuisa Joosep. Usutakse, et sündis 0 a pkr. Usutakse, et suri u. 30 a pkr. Jeesus Jeesuse õpetus Erines juutide õpetusest. Käis mööda riiki ringi ja rääkis peagisaabuvast jumalariigist. Ta õpetust pooldasid paljud. Temaga koos käis ringi 12 jüngrit. Juutide preestrid ja õpetlased olid tema õpetuse vastu. Jeesus Jeesuse ristilöömine
basaldist välja raiutud monoliitsed inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegide kultuur on tugevasti mõjutanud Kesk-Ameerika hilisemaid kõrgkultuuri. Majad Maiad (maajad) elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba 1 aastatuhandel eKr. Maia linnriikide hiigelaeg jääb vahemikku u 300-800 pKr. Sel perioodil olid nad kõige kõrgemalt arenenud kultuuriga rahvas Kesk-Ameerikas. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, astronoomia, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Ühiskond Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades oli kuningate residentsid ja templikompleksid. Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskuse
Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mis kaevati maa sisse. Budism India - Hiina - Jaapan Terakota sõdurid. Pronksist kaarikud. Tehakse koopiaid. "Kotka kursilt" kirjutatakse ülalt alla. Meso-Ameerika ehk Vana-Ameerika 1500 ekr - 1600 pkr ratast ei leiutanud, astmikpüramiid tempel, Steel - võidusammas väikeste majakeste stiilis altarid, kummardasid jaaguare Tuntud Kuu, Päikese templid
Kuningate aeg Rooma vabariik Varane keisririik Hiline keisririik Aeg 753-509 eKr 509-30 eKr 30 eKr - 235 pKr 284 476 pKr Territoorium/ Tiberi suudmes Rooma alistab Vallutused Impeerium paisus Laienemine/ Rooma linnriik Apenniini ps jätkuvad: liiga suureks, Latiumi mk rahvad (gallid, Mauretaania, jagunes kaheks: vähenemine etruskid, Lüüdia, Britannia, Lääne-Rooma ja kreeklased). 3 Armeenia, Ida-Rooma.
Augustus Sergei Saal Üldinfo • sünninimi Gaius Octavius (Thurinus) • Aunimi Augustus • 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr • Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr • Augustus oli esimene Rooma keiser Elukäik • Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus • Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine
Ajaloo KT 1. Eesti muinasaja periodiseerimine Mesoliitikum – keskmine kiviaeg – 9000 a eKr kuni 4000 a eKr Neoliitikum – noorem kiviaeg – 4000 a eKr kuni 1800 a eKr Pronksiaeg – 1800 a eKr kuni 500 a eKr Eel-Rooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 a pKr Keskmine ja noorem rauaaeg 450 – 1200 a pKr 2. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Tööriistade valmistamine looduslikust materjalist (kivi, luu, puu), aja jooksul täiustus lõhestus- ja lihvimistehnika — hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks — Mesoliitikumis elatasid inimesed ennast küttimise, kalapüügi ja korilusega. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega. Hakati pidama ka koduloomi. 3
seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid ehitustöödel teisaldavaid tellinguid, siis võis tohutu orjadest töövägi tegutseda üheaegselt kogu hoones. Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesop...
Antiikkirjandus 1. Antiikkirjanduse mõiste Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandus. Tähistavad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. 2. Vana-kreeka kirjanduse mõiste ja ajajärgud On antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Arhailine ajajärk Atika ajajärk Hellenismi ajajärk Rooma ajajärk 3. Arhailise ajajärgu iseloomustus, peateosed, tunnused, jooned Peamine žanr oli laul Eepilie laul (jumalatest ja heerostest) Vanimad kirjaduslikud mälestusmärgid meie ajani on eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut – kreeka folkloori. 4. Atika ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Atika ajajärgul elas Kreeka ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjadusliigiks draama Koorilaulu pidulikest elementidest kujunes aja jooksul tra...
REFERAAT Sapoteegid ja Tolteekide kultuur Olmeekide pärandile toetudes levis sapoteekide kultuur olmeekide asualal umbes 500-1000 pKr. Nad elasid lõuna pool Vaikse ookeani kallast asulas nimega Mitla. Sapoteegid rajasid oma tegutsemisajal mäeplatoole akropolile sarnase linna nimega Monte Albáni, mille hiljem aastatel 1931-33 avastas arheoloog Alfonso Caso. Monte Albáni tähtsaimateks leidudeks on aga avastamisajal väga aareterohketeks kujunenud ligi 150 maa-alust hauda. Hauapanused olid sapoteekidel kullast kui ka vääriskividest annid, mis nüüdseks on muuseumides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
