tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielulahutus, rahaline vaidlus, teised vaidlused, mis tekivad üksikisikute vahel. Demokraatliku riigi tunnused: sõnavabadus, eraelu puutumatus, mitmeparteilisus, vähemuste õiguste garanteerimine, seaduslikku, täidesaatva ning kohtuvõimu lahusus EV põhiseaduse preambula loeb EV eesmärkideks: kindlustada ja arendada riiki, tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, tagada sisemine ja välimine rahu Põhisedus ütleb EV riigikorra kohta: § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgeimat riigi võimu: 1) Riigikogu valimisega, 2) rahvahääletusega. Eesti territooriumil elavad: eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, sakslased, lätlased.
4) Töötaja ja tööandjte organiseermisi vabadus 5) Töösuhete stabiilsuse põhimõte 6) Tööst mittetulevate sedusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus 7) Õigus töötasule vasatvalt töötulemustele ja lähtudes kokkulepitud palgatingimustest 8) Õigus puhkusele 9) Tootja suhtes soodsama sätte koheldamine põhimõtte Tööõiguse allikad: · Tahvusvaheline tööorganisatsioon konvesioonid · Eestivabariigi põhisedus · Seadused( Palgaseadus 1994, töö ja puhkuse seadus, eesti vabariigi puhkuse seadus;Eesti Vabariigi Töölepinguseadus võeti vastu 1992) · Kollektiiv lepin jne Töölepingu mõiste: Töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille aluse töötaja on kohustatud tegema tööandjale tööd alludes tema juhtivusele ja kontrollile ning tööandja kohustab maksma töötajale tasu. Seega võig töölepingu kohta öelda:
1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A
andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu ning valiti kõrgem seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918. aasta jaanurais saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhisedus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. 1936. aastal kujunes välja nõukogude riiklik korraldus vastu võetud põhiseadusega. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning
Organiseeritud õppetegevust, mis toimub kindlate õppeprogrammide alusel, kindlatele huvirühmadele. Mitteformaalne õppimine võib toimuda nii haridusasutuses kui väljaspool seda. 5.Mis on sotsiaalkapital? Keskendub sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel 7.Kuidas saab riik soodustada innovatsiooni? Muuta maksusüsteem selliseks, et sellest oleks kasu ka innovatiivselt loovatele inimestele. 8.Missugused seadused reguleerivad ja kaitsevad intellektuaalset omandit? Põhisedus, autoriõiguse seadus, patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus. 9.Mis on loomemajandus? majanduse valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning. On võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. 10.Nimetage intellektuaalse omandi liigid. 1) autoriõigus 2) autoriõigusega kaasnevad õigused 3)tööstusomand 11.Miks on vaja intellektuaalset omandit kaitsta
Seadusandlus nõrgema osapoole kaitseks Peamised reguleeritavad valdkonnad - Paarisuhe ja selle seduspära Perekonnapetus - Elanike registri toimingud (sünni, surma ja abielu registreeriminem, nime peanek ja muutmine) - Varasuhted - Laste hooldusõigused ja ülapidamiskohustused, suhtlusõigused - Eakate, puudega, haigete pereliikmete hoolekanne - Riigi toetused, hüvitised Paarisuhte ja selle seduspärasus - Eesti vabariigi põhisedus - Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all
Seadusandlus nõrgema osapoole kaitseks Peamised reguleeritavad valdkonnad - Paarisuhe ja selle seduspära Perekonnapetus - Elanike registri toimingud (sünni, surma ja abielu registreeriminem, nime peanek ja muutmine) - Varasuhted - Laste hooldusõigused ja ülapidamiskohustused, suhtlusõigused - Eakate, puudega, haigete pereliikmete hoolekanne - Riigi toetused, hüvitised Paarisuhte ja selle seduspärasus - Eesti vabariigi põhisedus - Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik
organisatioon, riik), aga ka mitte mõningaid mittevaralisi isklikke suhteid (nt autorsust). Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suurimaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted määrab põhisedus, tähtsamad TSÕ õigusaktid on EV omandireformi aluste seadus, tsiviilseadutiku üldosa seadus, võlaõigusseads, asjaõigusseadus ja äriseadustik. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused
Suurimaks kaotuseks oli Eesti rahvastiku vähenemine ligi 200 000 inimese võrra. Nende hulgas olid 80 000 läände põgenenud, 30 000 võitlustes hukkunud 10 000 terrori ohverid Eesti Vabariik 1991-2007a Vabariikluse taastamise järel algas põhiseadusliku riigi ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991a lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28.juunil. 1992 toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhisedus ülekaalukalt heaks. Presidendi ja parlamendi valmimised toimusid 1992a septembris. Eelvalimistel ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest. (Lennart Meri, Arnold Rüütel, Rein Tagepera, Lagle Palek) Seetõttu tuli riigipea validariigikogul kahe enim hääli saanud kandidaadi seast. (Arnold Rüütel ja Lennart Meri). 5.oktoobril 1992 valiti riigikogus taas iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1996a valiti taas eesti Vabariigi presidendiks Lennar Meri
annaabi.ee 
