Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb üle 30 erinevat liiki merelinnu ja kokku umbes 20 miljonit isendit. Seal elab palju ohustatud vaalaliike nagu kaselott, küürvaal, sinivaal, heeringvaal jpt. Seal elab ka silevaal, kes on üks haruldasemaid maailmas. Teiste mereimetajate hulka kuulub morsk, jääkaru, stelleri merelõvi, põhja kotik, valgevaal ja mõõkvaal. Ka kalade mitmekesisus on kõrge, seal elab vähemalt 419 kalaliiki
kehti. Samal ajal ekvaatori ületamisel f muudab märki. Seetõttu esinevad kõigis ookeanides ekvatoriaalhoovused kitsad tsonaalsed hoovused, mis võivad olla vastassuundades. Atlandi ookeanis on idasuunaline vastuhoovus veepinna all, Vaikses ookeanis ulatub vastuhoovus ka veepinnale. Ümber Antarktika on voolamisel vaba ruumi ning seal esineb Antarktika ringvool. Põhja-Jäämere külm vesi on ava-ookeaniga ühendatud kitsaste väinade kaudu, tuntumad on Labradori ja Oyashio hoovus.-effektKõigis ookeanides esineb hoovuste läänesuunaline intensiivistumine (westward intensification), vt. Golfi hoovus, Kuroshio, Oyashio, Brasiilia hoovus, Agulhas'i hoovus (joonis 10.5). Selle tekkimiseks on oluline Maa pöörlemise nurkkiiruse projektsiooni muutumine laiuskraadiga, nn. -effekt. Nimi tuleneb sellest, et esimeses lähenduses saab Coriolis'e parameetri muutumise kirjutada kujul f = f 0 + ( y - y 0 ) , kus y on põhja-lõunasuunaline koordinaat
annaabi.ee 
