M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
«Oh, Huck, sa tead, et ma ei võ seda teha. See ei ole õge; ja pealegi hakkab sulle see elu
meeldima, kui sa sellega natuke rohkem harjud.»
«Meeldima! Jah, niisama nagu mulle meeldiks kuum ahi, kui ma peaksin sellel külalt kaua
istuma. Ei, Tom,
208
ma ei taha rikas olla ja ma ei taha elada neis neetud lämatavates majades. Ma armastan metsa,
jõe ja vaati ja ma jä an nende juurde. Pagan võku seda kõke! Just siis, kui me saime püsid
ja koopa ja kõk oli rö ovimiseks valmis, pidi see loll kupatus vahele tulema ja kõk äa
rikkuma!»
Tom kasutas soodsat juhust:
«Kuule, Huck, rikkus ei takista meid veel rö ovliteks hakkamast.»
«Ei? Oh, heldus, kas sa mõled seda tõsti tõiselt, Tom?»
«Nii tõiselt, nagu ma siin istun. Aga, Huck, me ei saa sind rö ovlijõku vastu võta, kui sa
korralik ei ole.»
Hucki rõ om oli rikutud.
«Ei saa mind vastu võta, Tom? Aga mererö ovliks said mind vastu võta?»
«Jah, kuid see on teine asi