suurendavad oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, kus edendatakse uusi mõttemudeleid, kus on lahti tee ühistele püüdlustele ning kus inimesed pidevalt õpivad, kuidas üheskoos õppida. Peter Senge "Viies distsipliin" 1990 Mis iseloomustab õppivat organisatsiooni? Töötajad on kõige toimuvaga kursis Töötajatele on loodud arengutingimused Töötajatel võimalus aktiivselt osaleda ettevõtte tuleviku kujundamises Otsustamisõigus ja võim on jagatud ettevõtte tasandite vahel ümber Ettevõttel on loodud ühine visioon Uued omandatud teadmised säilivad ka inimeste vahetumisel ja lahkumisel Tootmisettevõtte juhtimine Juhtimisstiiliks on MIKS EI OLE ÕPPIV traditsiooniline ORGANISATSIOON? planeeriv- Otsustamisõigus ainult organiseeriv- kontrolliv juhtidel juhtimine.
Kontrolltöö nr 1 0,5 tähendab, et vastus on pooleldi õige. Äriühing- on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Kontsern- moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega on kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Emaettevõte- omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Kontserni emafirma või ema-ettevõte on firma, mis omab vähemalt üht tütarfirmat ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Tütarettevõte- emaettevõtte poolt kontrollitav ametiüksus. emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte.
Delegeerimine Delegeerimine tähendab tööülesannete ja vastutuse jagamist meeskonna liikmetega. Praktikas on olukord sageli selline, et projektijuht küll delegeerib ülesandeid, kuid otsustamisõiguse jätab endale. See viib olukorrani, kus meeskonna liikmed peavad pidevalt käima projektijuhi juures kinnitust saamas, sest puudub iseseisev otsustamisõigus. Sellepärast on nimetatud juhtimismeetodi eesmärk jagada lisaks tööülesannetele ka vastutust. Vastutuse delegeerimine eeldab, et: ·tööülesannete maht ja vastustuse määr (õigused) oleksid vastavuses; ·töötegijad oleksid piisavalt informeeritud ülesannetest ja õigustest; ·ülesandeid ja vastutust delegeeritakse vaid nende alluvatele, kellel on olemas selleks vajalikud võimed, oskused, teadmised; ·ülesanded ja vastutus on täpselt piiritletud
ettevõtesse investeeritud vara ulatuses. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest vaid aktsiakapitali ulatuses. Ühistu on äriühing, millel on vähemalt viis asutajaliiget ning mille eesmärk on säästu saavutamine. Kellel on õigus : Täisühingu igapäevast majandustegevust võib juhtida juhtima õigustatud osanik. Tähtsamate otsuste jaoks vajalik osanike otsus. Usaldusühingus on otsustamisõigus vaid täisosanikul kui ühingulepingus pole teisti määratud. Osaühingus antakse tavaliselt otsustamisõigus juhtkonnale, kes peab osanikele aru andma langetatud otsuste eest. Aktsiaseltsi nõukogu teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle ja plannerib seltsi tegevust ning korraldab selle juhtimist. Ühistus langetavad liikmed ühiselt otsuseid. Kuidas langetatakse äriühingu ja ühistu äritegevust puudutavaid otsuseid ?
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus.
Teenindus- ja infoühiskond – majandustegevus tugineb teadusuuringutele, tootmine on automatiseeritud, suur tööhõive on teenindussektoris. Unitaarriik – riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi.NT: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Föderatsioon – liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. NT: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid. Demokraatia – õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur – isiku või institutsiooni ebademokraatlik või hirmuvalitsus. Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi
ee Peakontor- Pallasti 28, 10001 Tallinn Kontsern Omniva kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Eestis Maksekeskus AS, Leedus Omniva LT UAB ja Lätis Omniva SIA. Samuti kuulub kontserni sidusettevõte Post11 OÜ. Omandisuhtelt on AS Eesti Post 100% Eesti riigile kuuluv äriühing. Kontsern on kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Teenused Postiteenused Eesti Posti postkontoris saad lisaks kirjade ja pakkide saatmisele ning postikaupade ostmisele tellida ajalehti ja ajakirju, sõlmida erinevaid teenuslepinguid, ajada rahaasju, osta lotopileteid ja palju muud. Neid teenuseid saab taotleda enam kui 300 postiasutuses üle Eesti. Kullerteenus, tolliteenus Kuidas saata pakki/ välismaale Paki saatmisel tuleb täita ankeet ja jätta pakk kontorisse või lähimasse
· Kõrged maksud Välispoliitika: · Koloniaalpoliitika kadumine teistsugune kui Inglismaal, s.t ei lähe valutult, koloniaalvalduste iseseisvumisest üritatakse iga hinna eest loobuda · Suessi kriis- kanalit üritati oma valduses hoida · Prantsusmaa oli ka üks Euroopa Liidu algatajaid/alustajaid Saksamaa Valitsemine: · Puudub ühtne saksa riik (3 territooriumi ) · SLV riigikord parlamentaarne monarhia · Kohalikel omavaltsustel on suur otsustamisõigus · Palju-parteiline süsteem kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid olulisel kohal (juhtivad parteid ka tänapäeval) Sisepoliitika · Sõjajärgsel (kuni 1969aastani) võimul kristlikud demokraadid · Sakslaste põhiline probleem: sõja kaotus, okupatsioon kestab ikka (kuni 1951 aastani) Majandus · ... · Sotsiaalne turumajandus (vabadus ettevõtteid rajada, tugev sotsiaalpoliitika · Saksamaa saavutab kiireima majanduskasvu
Monaco, SB) Absoluutne monarhia - monarhi võim piiramatu, tal seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim (nt Saudi Araabia, Vatikan) riigikorralduse vorm - halduslk korralduse vorm/struktuur. Levinud vormid unitaarriik, konföderatsioon, föderatsioon. Unitaarriik - üksainus kõrgema võimu keskus, võib esineda eristaatust v KOV'ga piirkondi (enamik riike) Föderatsioon - liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, keskvõim vastutab välis-, rahandus-, kaitsepoliitika eest (Venemaa, USA, Austraalia, Mehhiko, Saksamaa, India) Konföderatsioon - riikide liit ühiste eesmärkide (välis-, kaitse-, majanduspoliitilised) realiseerimiseks; liikmesriigid on säilitanud suveräänsuse. eelneb tavaliselt föderaalriigi moodustamisele. (nt Šveits, EL) poliitiline režiim - riigivõimu iseloom; iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud režiimid tänapäeval diktatuur ja demokraatia.
Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia) 1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki. Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu süsteem, kuid vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Kehtestati talupoegadele toitlusmaksuga. Taastati eraettevõtlus. Kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) Kaasamine väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital). rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga). Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal. Stalini ajal kujunes NSVL-s välja kommunistlik
Sõjavägi oli küll võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi. Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi. Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates küsimustes märksa suurem otsustamisõigus kui ülejäänutel. Esialgu oli peapiiskopkondi neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid õleriigilistele kirikukogudele sinoditele. Pärast kristuse legaliseerimist sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks. Kristlaste arv kasvas tormiliselt. Koos kristluse levikuga omandas ka kirik ühiskonnas järjest uusi rolle
kõikide probleemidega ega tea nende kestvust ega põhjust. Antud situatsioonis kannatas Rita Roos neli kuud enne, kui pöördus Taavi Tamme poole oma murega. Kuid selleks hetkeks oli Rita Roosi mõõt täis ning ta oli otsustanud töölt lahkuda. ,,Olen töötanud vanemõena neli kuud, kuid ma ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla. Uskuge mind, et niisugused asjad leiavad aset iga päev". (Kontrolli ulatus, ,,Juhtimise alused", Maie Kotkas, lk 103) Keskhaiglas peaks olema otsustamisõigus tsentraliseeritud, mille puhul oleks otsustamisõigus koondatud organisatsiooni tippu. Kuid osakonnajuhid kasutavad hetkel detsentraliseeritud otsustamisõigust, mis tekitab palju probleeme töötajate seas, sest juhid ei aruta otsuseid omavahel läbi. Lisaks ei sobi detsentraliseeritud otsustamine seetõttu antud organisatsioonile, sest keskhaigla ei ole territoriaalselt hajutatud ning erinevate osakondade juhtide otsused mõjutavad suurel määral ka teisi.
määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung(venelased, sakslased). 19.veebr loodi päästekomitee, moodustati koos Maanõukogu vanamatekogu otsusega(K.Päts, J.Vilms, K.Konik). 21.veebr kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23.veebr Pärnus kell 8 luges Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti ette. 24.veebr Tallinnas asusid enamlased petrogardi. Samal õhtul
suunas liikumine väga aeglane. Keskkonnapoliitika eeldused anda ELle suuremat legitiimsust nii sisendi kui väljundi mõttes pole realiseeritud. Oma probleemid on Elis ka keskkonnapoliitikaga tihedalt seotud regionaalpoliitikal. Ning viimased kolm aastakümmet on näidanud, et peamine trend on tsentraliseeritud 1 Warleigh 2003 lk 95-96 2 Warleigh 2003 lk 98-99 3 Roomas sõlmitud Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, 1957 a. otsustamisõigus rahvusvahelisel, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Tsentraliseeritud keskkonnahaldamise reziimid tekivad vastusena katastroofidele. Õige taseme määramine on keeruline, kuna kaasaegse keskkonna valitsemine ei tegele ainult ühe isoleeritud küsimusega aga hoopis keeruka teemade komplektiga, mis hõlmavad saastamise kontrolli, loodusvarade haldamist, elanikkonna tervist ja ohutust. Riiklik tasand suudab suunata tsentraliseeritud jõupingutusi. Argumendid tsentraliseerimise vastu
Imperialism-suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas,majandusliku võimu laiendamine;sovinism-marurahvusls.Euroopa tsiv.-põhimõttesk isikuvabadus,eraomand ja demok.(ainuvõim), muu olukord oli mahajäänud ja mittetsiv. Kolooniad olid:belgial,hispaanial,hollandil,inglismaal,itaalial,portugalil,sakas,prants. Etioopia ja Libeeria olid ainukesed vabad maad. Inglise-Buuri sõda 1299-1902.India Rahvuskongress eesm. Saavutada Indiale otsustamisõigus siseasjades. Hiinas bokserite ülestõus. Teadus: Zeppelini õhulaev, Wrighti lennuk,Marconi raadiosaade. GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K.Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist rev. eel1) revisionistid,kes arvasid, et Marxi õpetus on vananenud,kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda
reformivalikud on sobivad või mitte. Täidesaatva võimu kategoriseerimine: 1)Horisontaalne septsialiseerumine- funktsioonide jaotus samal tasemel olevate organisatsioonide vahel 2)Vertikaalne- vertikaalne ülesannete ja otsustusõiguse jaotus. Eesti avalikku haldust iseloomustab tugev täidesaatev võim ministeeriumite näol, kes suunavad poliitikate kujundamist ja elluviimist oma valitsemisalas; neil on otsustamisõigus ning vabadus juhtida ressursse. Eesti avaliku halduse reformid ,,katse-eksituse meetodil", süstemaatilised reformid puuduvad; lõpule viimata. Detsentraliseerimise +: Kiire ja paindlik tegutsemine selge vastutusega ülesannetes ning kokkuhoid koordineerimis- tegevustes. Detsent -: Valitsemisalade erinev struktuuriline ülesehitus. Keeruline on mitmeid valdkondi haaravate või ebaselge kuuluvusega probleemide lahendamine.
oli luua selline ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks iga kodaniku vabadust ja vara. 10. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Riigi valitsemise vorm: kuidas riiki valitseda/juhtida. Riigikorralduse vorm: riigi elu toimimist. 11. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis, kaitse ja rahanduspoliitika eest; Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. 12. Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur? Autoritaarne riik: Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik:
Riigikorralduse vormid iseloomustavad tavaliselt riigi haldusliku korralduse vormi/struktuuri. Enamlevinud riigikorralduse vormid on: · Unitaarriik · Föderatsioon · Konföderatsioon Unitaarriik: · Riigis on üksainus kõrgema võimu keskus. · Ka unitaarriigis võib esineda eristaatust või kohaliku omavalitsusega piirkondi Föderatsioon: · Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. · Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt välis-, rahandus- ja kaitsepoliitika eest. Protekoraat - territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla. Poliitiline reziim ehk riigivõimu iseloom iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud poliitilised reziimid on tänapäeval: · Demokraatia · Diktatuur Demokraatia: · Täpsemalt liberaalne riik vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
Arusaamatuste lahendaja lahendavad probleeme, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele näiteks, organisatsioonisisesed arusaamatused, klientide maksujõuetus, lepingute rikkumine jne. Läbirääkija sõlmib lepinguid, püüab saada organisatsioonile paremaid tingimusi, peab kõnelusi mitmel tasandil. Juhi töö korraldamine · Juhi tegevus ja mõju organisatsioonile sõltub suurel määral sellest, milline on tema otsustamisõigus ja vastutus; Tippjuhid- organisatsiooni tervikuna puudutavad ülesanded Esmajuhid- suhtlevad peamiselt konkreetsete ülesannete täitjatega Keskjuhid- juhivad igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna plaane. Juhi töö korraldamine · Oskused Tehnilised oskused organisatsiooni põhitegevusega seotud teadmised ja oskused; Oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid- võimaldab koostööd ja mõjutab töötajate töötahet;
põhiväärtused. Veel on oluline edutunne ehk usk, et meeskond toimib hästi ja liikmed on koos edukamad kui üksi tegutsedes.Väga häid tulemusi saavutavad meeskonnad on tavaliselt isejuhtivad, see tähendab, et meeskonna liikmed valivad ise uusi liikmeid, jaotavad tööülesandeid ja kontrollivad töö kvaliteeti ja tulemusi. Ideaalse meeskonna mudelil on välja kujunenud mitmed põhilised edutegurid, mille tooksin välja: kaasav juhtimisstiil kus igal liikmel on otsustamisõigus ja vastutus, liikmed on iseseisvalt võimeline tööd tegema ja otsustama, Samuti jagatud vastutus, seal on loodud selline keskkond, kus iga liige tunneb end meeskonna soorituse eest vastutavana. Oluline on eesmärgile pühendumine, kuna kõik liikmed juhinduvad ühest ja samast eesmärgist ja saavad meeskonna funktsioonidest ühte moodi aru. Kindlasti heal tasemel kommunikatsioon, kus omavahelistes suhetes valitseb usaldus, avatus ja ausus
RIIGIKORRALDUSE VORMID: UNITAARRIIK FÖDERATSIOON KONFÖDERATSIOON Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, võimu keskus. Mõnikord võib ka mõningad iseseisva riigi kaitse- ja majanduspoliitiliste ühtse riigi koosseisus esineda tunnused, st suur eesmärkide realiseerimiseks. eristaatuse ja sisemise valitsusega otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim Liikmesriigid on säilitanud oma piirkondi vastutab tavaliselt ühtse välis-, suverräänsuse. Konföderatsioon kaitse- ja rahanduspoliitika eest eelneb tavaliselt foderatsiooni moodustamisele. Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Saksamaa, USA Euroopa Liit VÕIMU ISELOOM:
Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest.
erinevat maastaapi äritegevuseks. AS sobib juriidiliseks vormiks keskmise või suurema äritegevuse puhul, OÜ aga eelkõige väiksemamahulise korral. · Esmapilgul tundub olulisim erinevus ASi ja OÜ vahel olevat aktsia ja osakapitali suurus. Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni, OÜl aga 40 000 krooni. Oluline on pöörata tähelepanu ka teistele erinevustele, milleks OÜ puhul on näiteks vähem formaalsusi ja osanike suurem otsustamisõigus. · ASi ja OÜ juhtimisorganiteks on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek/osanike koosolek. Erinevalt ASist, mille puhul nõukogu on obligatoorne, ei ole OÜ puhul nõukogu moodustamine nõutav, kui OÜ osakapital on alla 400 000 krooni. Osanike koosoleku ja aktsionäride üldkoosoleku puhul on erinevusi koosoleku kokkukutsumise formaalsustes, mida OÜ puhul on vähem, ning otsuse vastuvõtmise viisis. Nimelt on OÜ puhul võimalik
kohtuvõim (saudi-araabia). Riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderaalriik, konföderatsioon (näited) – Unitaarriik on riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitususega piirkondi (jaapan, eesti, prantsusmaa). Föderaalriik on liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest (saksamaa, Usa). Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks (euroopa liit) Demokraatia, diktatuur (autoritaarne, totalitaarne), näited. – demokraatia: liberaalne riik: Kõrgema võimu kandja rahvas, kes teostab seda läbi valimiste (iirimaa, eesti)
See pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Rahutu Pariisi rahvas relvastus ja lõi rahvuskaardi, Pariisis vallutati Bastille' kindlus ja see sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Peale Bastille vallutamist levisid monarhiavastased väljaastumised ja kuningas Louis XVI tunnistas Asutava Kogu õigust välja anda seadusi. See oli minu arvates hea, sest seisuste inimesed olid vaeva näinud ja nüüd oli neil ka otsustamisõigus. Siis tagandati võimuoranitest vanad ametnikud ja nende asemele tulid rahva valitud inimesed. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. Varsti kaotati seisuslikud eesõigused, kõik olid võrdsed, sh. talupojad. Varsti aga kaotati aadliseisus ja paljud neist lahkusid Prantsusmaalt, sealhulgas proovisid seda teha kuningas koos abikaasaga, kuid see ebaõnnestus. Võeti vastu põhiseadus ja sellega lõppes Asustava Kogu tegevus. Tuli Seadusandlik kogu, kus olid konstitutsioonilise monarhia ja
*Inglismaa kasutas relvajõude iirimaa mahasurumiseks. # 90,4% Aafrikast oli 1900a-ks Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali, Hispaania valduses. # 1914a-ks suutis iseseisvuse säilitada Etioopia ja Libeeria # 1899-1902 kestis Aafrikas Inglise-Buuri sõda lõppes inglaste võiduga ja vabariigid arvati Briti imp koosseisu # 1896a Briti koloniaalvaldustes, Indias, lõid hindud oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, eesmärgiga saavutada Indiale otsustamisõigus siseküsimustes. # 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik-demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Maailmamajanduse areng: # suurenes toodetud kaupade ja teenuste hulk e sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1 inimese kohta üle 2x
Usbekistan ja Valgevene. NSVL. 1. Milles väljendus Stalini-aegne terror NSV Liidus 1945-53? Stalini-aegne terror väljendus hirmutamise ja vägivalla näol vangistamised ja massiküüditamised (Baltikumis, Ukrainas, Valgevenes ja Kaukasuse rahvaste seas). 2. Milles seisnes Hrustsovi liberaliseerimine? Hrustsovi liberaliseerimine seisnes selles, et kaasati rahvast ning anti liiduvabariikidele suurem otsustamisõigus. 3. Milles seisnesid positiivsed arengud NSVL majanduses 1953-64? Majanduse kiire areng, SKP aastas 10% Järelejõudmine USAle Kergetööstuse ja põllumajanduse arendamine Elamuehitus Tuumaenergeetika areng Kosmosetehnoloogia areng 4. Milles väljendus stagnatsioon valitsemises ja seisak majanduses 1964-85? Riiki juhtisid vananevad juhid Suurusehullustus Venestamispoliitika
Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust
erinevate tunnete tunnistamine. Seda nimetan ma meeste võimetuse tundeks. Miks mehed vihastavad? Kusagil sisemuses tunnevad nad, et neil on õigus naist omada. Kui naine ei tule koju täpselt kokkulepitud ajal, rikub ta mehe omanikuõigusi. Mees tunneb õiglast viha naise suhtes ja vägivald pääseb esile. Siin näeme, kuidas mees seob oma vägivalda meeste ja naiste vaheliste ühiskonnastruktuuridega. Meie moodsas tänapäeva Euroopas valitseb ikka veel idee, et meestel on naiste üle otsustamisõigus. Paljud mehed isegi ei mõtle, et teevad midagi valesti naist pekstes. Minu teine idee meeste abituse tunde kohta on teisisõnu ebapiisav, mõistmaks meeste vägivalda naiste vastu. Me peame lisama veel ühe perspektiivi, mis näitab, kuidas mehed tahavad, et naised toidaksid nende egoismi, rahuldamaks meeste emotsionaalseid ja seksuaalseid vajadusi. Seda ideed nimetan ma vägivalla strukturaalseks seaduspärasuseks. Kombineerides neid kolme ideed näeme meest, kes on kaugel oma isiklikest
Hitlerist sai füürer. Keelati ametiühingud. Et töölised ei saaks enda õigusi kaitsta ja riigil oleks lihtsam neid oma võimule allutada. Demokraatlikult valitud omavalitsused Et võtta rahvalt ära võim. asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Ettevõtete juhtidele anti volitused Et võtta rahvalt otsustamisõigus ja sundida lahendada kõik tootmisküsimused inimesi vaid käske täitma. ainuisikuliselt. Kaotati kodanike õigused ja vabadused. Et võtta rahvalt võimalus enda eest seista. Sakslaste seksuaalne vahekord teiste Et aaria rass saavutaks puhtuse, et sünniks rahvustega keelati, vaimuhaiged ja rohem terveid ja tugevaid lapsi, kes riiki kurjategijad ei tohtinud lapsi saada. teeniksid. 17
a. ümber NSV Liiduks - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude vabariiki: Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. b) Aastatel 1924-1945 ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks kujunes 15. c) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 10. Kas Sina NL riigijuhina oleksid rakendanud industrialiseerimist ja kollektiviseerimist? Põhjenda oma arvamust kolme konkreetse argumendiga. Mina, kui NL riigijuhina ei rakendaks industrialiseerimist ja kollektiviseerimist, sest a) Industrialiseerimises loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Teha võib küll uusi ettevõtteid, kuid need ei pruugi
Juhtidel tuleb lahendada palju raskestimääratletavaid probleeme, kuna ei puutu nendega igapäevaselt kokku ning ei pruugita olla teadlik ka probleemi kestvusest ja põhjustest, kuna antud juhul kannatas Rita Roos neli kuud enne kui antud probleemiga haldusjuhi poole pöördus ,,olen töötanud vanemõena neli kuud, kuid ma ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla; uskuge mind, et niisugused asjad leiavad aset iga päev". (kontrolli ulatus, õp.lk 103) Keskhaiglas on otsustamisõigus tsentraliseeritud, millele viitab kirurgiaosakonna doktori iseseisvalt vastu võetud otsus võtta appi õdesid sünnitusosakonnast ilma, et oleks juhtkonnaga oma soovi arutanud ning vanemõe keeldu kuulanud. Antud organisatsiooni puhul ei saa kasutada detsentraliseeritud otsustamisõigust, kuna firma osakonnad ei ole territoriaalselt hajutatud. (otsustamisõiguse tsentraliseeritus või detsentraliseeritud, õp. lk 103)
Õiguspõhimõtted on üldised, kaaluväärtusega juhised nii õiguse arendamiseks kui ka poolte käitumise hindamiseks. Näiteks on tsiviilõiguse kandvateks põhimõteteks õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte; võlaõiguses hea usu ja lepingutruuduse põhimõte. Tsiviilõiguse põhimõtete hulgas on tähtsaimaks privaatautonoomia põhimõte, so – isikute omavastutuslik vaba otsustamisõigus õigussuhete kujundamisel. Privaatautonoomia põhimõte paneb aluse majanduslikule tegevusvabadusele, mis omakorda on eelduseks efektiivsele majanduskäibele. Isiku privaatautonoomia väljendub tsiviilõigusnormide dispositiivsuse põhimõttes, mille kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest reeglina poole kokkuleppel kõrvale kalduda, va kui see pole lubatud avalikes huvides.
sõdisid. Võitlus käis prantsuse kuningatrooni pärast ja lahinguid peeti ka peamiselt Prantsusmaa pinnal. Must surm See tabas Euroopat XIV saj. Keskpaiku. Lõuna-Euroopast levis seni teadaolevalt kõige hullem katkuepideemia. Zakerii - Talupoegade ülestõus Prantsusmaal saja-aastase sõja päevil (Prantsusmaal nimetati talupoegi tavaliselt Jacques'ideks, nagu näiteks meil Matsideks) . Tsentraliseeritud riik Tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus, otsuseid langetatakse pealinnas/õukonnas. Rooside sõda Toimus pärast Saja-Aastast sõda, see oli Inglismaa sisevõitlus. Võitlus käis Inglismaa kuningatrooni pärast Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel. Sõja nimi tuli sellest et Lancesterite vapil oli punane roos ja Yorkide omal valge roos. Isikud Aadam ja Eeva Astusid paradiisiaias üle Jumala käsust ja ristiusu õpetuse järgi asub inimkonnal sellepärast pärispatt. Otto I Valitses aastail 936-973
Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema
Selle paari koostööl põhinev konfliktilahendusoskus ei ole piisavalt hea, sest naine heidab ette, kuid midagi välja ei paku, mees jällegi on liiga ,,pehmeke". Toimub küll pidev interaktsioon, kuid pigem negatiivne, kui positiivne Kehtestamisoskused Eelmise alatüki lõpust tuligi välja, et mehe iseloom ei loo tugevat aluspinda, et konflikte lahendada. Osalt sellepärast, et ta tunneb naist juba hästi ning raske oleks loota, et ta ühel hetkel muutub mõistvaks. Selles peres on otsustamisõigus pigem naise poolel. Üks halb asi, mis naine teeb, on see, et naine arvab, et tema käitumine on õige. Ta kasutab näidise esitamise viisi selleks. Näiteks annab ta mõista, et naisel on kindel töökoht ja head töökaaslased juba aastaid, püüelgu meeski sinna poole. Paraku mängib siingi rolli see, mis paljudes peredes hariduse erinevus. Pikalt ei püsi koos paarid, kus hariduse vahe on suur. Siin on mees kõrgelt haritud, naine aga keskharidusega
uuendamine on edu võti. (Wright 2002, 283) Avalikku sektorit kujundavaks majandusteguriks on lisaks eelnevale olnud ka majanduslangus, mille haardes on ka senimaani maailma erinevad osad. Organisatsioonisisestes küsimustes muudatuste tegemine toetub suuresti arusaamale, mis põhineb kahel valikuvariandil. Kas riik peaks jagama kontrolli, olles detsentraliseeritud või keskenduma tsentraalsele mudelile, milles on üksikutel institutsioonidel vähene otsustamisõigus. “Kriisi ajal oli tsentraliseeritud kontrolli kasutamine õigustatud kui vajalik meede, aga eeskuju võimukasutusest kandus kiiresti üle asutustele” (Peters et al. 2010, 17). Enamjaolt on maailm liikunud detsentraliseeritud mudeli poole. Kriisi keskel on avaliku sektori tööd raske ning ka ebaefektiivne ümberstruktureerida. Tagajärjed võivad olla muutlikud ning pigem segadust tekitavad. Sellest tulenevalt on nüüd
A KESKVALITSUS Kohalikus omavalitsuses olemas oma haldus- funktsioon, kuid sõltub tugevasti Keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia) B Keskvalitsus Omavalitsused on iseseisvamad (Saksamaa, Skandinaaviamaad) Segatüübid (vaatame ka tabelit, lk 128) C KESKVALITSUS Omavalitsused Kohalikul on otsustamisõigus, kuid sõltutakse rahaliste ressursside pärast keskvalitsusest. Otsused lähtuvad ülalt. Regionaalvalitsus (nt. Eesti maavalitsus riigi esindaja). Arengusuunad kohalikus valitsemises 1. Vastutuse jaotus 2. Võrgustikutöö asendamas hierarhiat 3. Eurointegratsioon 4. Demokraatia edendamine 5. Euroopa omavalitsuste harta kohalik elanikkond kaasatakse otsuste väljatöötamisse 6. Kohaliku omavalitsuse volikogude viimased valimised olid
Monarhia (Konstitutsiooniline): Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus. Monarhia (Absoluutne): Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik täidesaatev kui ka kohtuvõim. RIIGIKORRALDUSE VORMID - Unitaarriik, Föderatsioon, Konföderatsioon Unitaarriik: Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, nt suur otsustamisõigus. Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, nt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. VÕIMU ISELOOM - Demokraatia, Diktatuur Demokraatia (Liberaalne riik): Demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur (Autoritaarne riik): Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli ajutise iseloomuga. Diktatuur (Totalitaarne riik): Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus
olla samasugune. Juhtimisulatuse määrab eelkõige tegelik suunamis-, kooskõlastamis- ja kontrollimisvajadus, mitte aga juhi ja alluvate vaheline tööalaste sidemete arv. Tsentraliseerimine/detsentraliseerimine.Tsentraliseerimine näitab, millisel juht.tasandil on õigus midagi otsustada; kui otsuseid võetakse vastu ainult tipptasemel,võimupüramiidi tipus see on tsentrliseeritus.Kui otsustamisõigus on delegeeritud allapoole,madalamatele juht.tasanditele see on detsentraliseeritus. Juhtimistasandid:1.vahetu mõjutus tegevusele ja protsessidele; 2.mõjutus inimestele- vajalikud asjad tehakse vajalikul viisil ja ajal;3.info haldamine ja organiseerimine. JUHTIMISTASANDID: Moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Sama juht
2)Absoluutne monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. (Katar, Vatikan, Saudi Araabia) 5. Riigikorralduse vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *Unitaarriik üksainus kõrgema võimu keskus. Võib esineda ka ühtse riigi koosseisus eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. (Jaapan, eesti, Prantsusmaa) *Föderatsioon liitriik, haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused (suur otsustamisõigus), vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. (Saksamaa, USA) *Konföderatsioon riikide liit, ühised välis-, kaitse- ja majanduspoliitika eesmärgid, liikmesriikidel on säilinud oma suveräänsus. (Euroopa Liit) 6. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Protektoraat. - Föderatsioon koosneb haldusüksustest, aga konföderatsioon riikide liidust.
Uue usundina tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinuim usk maailmas. · Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. · Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga veelgi hiljem. Jeesus Kristus · Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia (salvitu) tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus
Andorra on ainus valitava monarhiga riik. UNITAARRIIK . FÖDERATSIOON . KONFÖDERATSIOON . Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühtse , tavaliselt kõrgema võimu keskus. on mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse - ja Mõnikord võib esineda tunnused, st suur majanduspoliitiliste eristaatuse või siseminse otsustamisõigus. Liitriigi eesmärkide saavutamiseks. omavalitsusega piirkondi. keskvõim vastutab ühtse Liikmesriikidel on säilinud välis-, kaitse- ja suveräänsus. Eelneb rahanduspoliitiks eest. tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. Eesti, Soome, Poola, Leedu USA, Venemaa, Saksamaa Euroopa Liit
esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 5. Otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil viibivatele isikutele Riigikorralduse vormid Unitaarriik-eksisteerib ainult üks võimukeskus, vahel võib esineda sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt Eesti, Soome, Norra, Läti jne. Föderatsioon-liitriik, mille keskvõim vastutab ühise välis- kaitse- ja rahanduspoliitika eest; haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. Nt Saksamaa, USA Konföderatsioon-Riikide liit ühiste kaitse, välispoliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Nt Euroopa Liit Riigivalitsemise vormid Parlamentaarne: · Parlamendi võimu ülimuslikkus · Riigipeal esindusfunktsioon · Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ja on selle ees aruandekohustuslik · Nt Eesti, Läti, Soome jne. Presidentaalne:
RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne) Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne RIIGIVALITSEMISE VIISID (kuidas valitsetakse?) Demokraatia liberaalne riik
1903. aastal algas eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng Tartus ilmus ajaleht ,,Uudised", asutajaks Peeter Speek. Kaastööd tegid paljud vaimuinimesed. ,,Uudiste" ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga, kus kehtisid kodanikuvabadused. Nõuti vähemusrahvuslaste õiguste respekteerimist. Pooldajaid tuli noorte, intelligentsi ja tööliste hulgast. Kriis ühiskonnas. Rahvale oli jäetud otsustamisõigus vaid valdade tasandil. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Eestlased pidasid nende kehtestamist hädavajalikuks. Vastuolud olid maal, kus baltisaksa ülemvõim oli jäänud murdmata. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Puudus võimalus midagi muuta, vaja oli reforme, kuna aga keskvalitsus ei teinud midagi, siis võis karta sotsiaalset plahvatust revolutsiooni
Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-
juhid) õpivad ainult teatud eluetapil: kooliajal. Näib, et kordamine on läbikäidud etapp, ning seda pole organisatsioonile ega juhile vaja. ,,Idee, et firma ise võiks õppida, ei tule kellelegi pähe." (Arie De Geus) Õppiv organisatsioon 2.1 Enimlevinud takistavad tegurid (Roots, 20.01.2010): · Juhid ei taha otsustusõigust delegeerida. Traditsioonilises organisatsioonis on otsustamisõigus juhi käes. Õppiva organisatsiooni puhul võib tunduda harjumatu, et initsiatiiv on antud osas suuresti töötajate käes. · Õppimine on protsess, mis nõuab paindlikkust, valmisolekut (ka halvimaks). Õigus vigu teha ning neist õppida on siiski suures osas enamikule juhtidest vastuvõetamatu. Vigasid pigem välditakse, nendest ei õpita. · Püüe määramatust vältida. Õppimine, katsetamine, uue loomine tekitab
tulenev võim on peamine võimuallikas. Peamisteks mõjutamisvahenditeks on reeglid ja protseduurid. Hinnatakse keskpärast töötajat, kes teeb tööd etteantud normi järgi, ei rohkem ega vähem. Ülesandekeskne organisatsioonikultuur- On orienteeritud tööle või konkreetsele projektile. Mõjukus tuleneb pigem asjatundlikkusest. Antud kultuur kohaneb väga kiiresti. Töörühmi luuakse, reorganiseeritakse ja likvideeritakse vastavalt vajadusele. Igal rühmal on oma valdkonnas täielik otsustamisõigus. Kontroll on tippjuhtkonna käes, kes jagab projekte, inimesi ja ressursse. Isisksusekeskne organisatsioonikultuur- Ebaharilik. Selle väärtused on omased pigem inimestele kui organisatsioonidele. Töötajaid valitseda on väga raske, kuna puuduvad Haapsalu Kutsehariduskeskus Elen Oosim Majutusteenuste korraldus MTK12
võimalused kõigil vabariikidel (Lenini plaan, mis teostus 1922) liitriik - vabariigid ühendatakse/liidetakse Venemaaga ja tekib suur tsentraliseeritud riik, mis on allutatud Venemaale ja mida juhitakse Moskvast (Stalini plaan, mis esialgu jäeti kõrvale, kuid kui Stalin tuli võimule, siis viis ta oma plaani ellu. Vormiliselt säilitati riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast). III NSVL Stalini ajal (Stalini kommunistlik diktatuur) kuni II maailmasõjani Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidrirolli pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialism ühel maal, mis tähendas nepi poliitika lõpetamine, minna mööda kapitalistlikest maadest, ajutiselt maailmarevolutsiooni
annaabi.ee 
